Nabû-naʾid

Allikas: Vikipeedia
Nabû-naʾid palvetamas kuu, päikese ja Veenuse poole.
Terrakotasilinder, millel Nabû-naʾid kirjeldab jumal Sîni, templi parandustöid (Briti Muuseum).

Nabû-naʾid (akkadi keeles "Nabu olgu kiidetud"; ka Nabunaid, ladinapäraselt Nabonidus) oli Uus-Babüloonia viimane kuningas, kes valitses 556539 eKr.

Pikka aega tunti Nabû-naʾidi valitsusaega vaid pärsia ja kreeka allikate ning heebrea piibli vahendusel. Seepärast on teda sageli kirjeldatud äärmiselt negatiivselt. Samas on Babüloonia allikad arvamust temast viimastel aastakümnetel järsult muutnud.[1]


Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Vaata näiteks W. von Soden, “Kyros und Nabonid: Propaganda und Gegenpropaganda”. Rmt: H. Koch ja D.N. MacKenzie (toim.), Kunst, Kultur und Geschichte der Achämenidenzeit und ihr Fortleben (Berlin: Dietrich Reimer 1983), 61-8; P.-A. Beaulieu, The reign of Nabonidus king of Babylon 556-539 B.C. (New Haven CT: Yale University Press 1989); A. Kuhrt, “Nabonidus and the Babylonian priesthood”. Rmt: M. Beard and J. North (toim.), Pagan priests: Religion and power in the ancient world (London: Duckworth), 117-55; F. Grant, “Nabonidus, Nabû-šarra-uṣur, and the Eanna temple” - Zeitschrift für Assyriologie 81 (1991:37-86); T.G. Lee, “The jasper cylinder seal of Aššurbanipal and Nabonidus’ making of Sîn’s statue” - Revue d’Assyriologie 87 (1993:131-6); P. Machinist ja H. Tadmor, “Heavenly wisdom”. Rmt: M.E. Cohen, D.C. Snell ja D.B. Weisberg (toim.), The tablet and the scroll: Near Eastern studies in honour of William W. Hallo (Bethesda MD: CDL Press 1993), 146-51; H. Schaudig, Die Inschriften Nabonids von Babylon und Kyros’ des Großen samt den in ihrem Umfeld entstandenen Tendezschriften: Textausgabe und Grammatik (Münster: Ugarit-Verlag 2001); P.-A. Beaulieu, “Nabonidus the mad king: A reconsideration of his steles from Harran and Babylon”. rmt: M. Heinz ja M.H. Feldman (toim.), Representations of political power: Case histories from times of change and dissolving order in the ancient Near East (Winona Lake IN: Eisenbrauns 2007), 137-66.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]


24.539.67361111