Nabû-naʾid

Allikas: Vikipeedia
Nabû-naʾid palvetamas kuu, päikese ja Veenuse poole.
Terrakotasilinder, millel Nabû-naʾid kirjeldab jumal Sîni, templi parandustöid (Briti Muuseum).

Nabû-naʾid (akkadi keeles "Nabu olgu kiidetud"; ka Nabunaid, ladinapäraselt Nabonidus) oli Uus-Babüloonia viimane kuningas, kes valitses 556539 eKr.

Pikka aega tunti Nabû-naʾidi valitsusaega vaid pärsia ja kreeka allikate ning heebrea piibli vahendusel. Seepärast on teda sageli kirjeldatud äärmiselt negatiivselt. Samas on Babüloonia allikad arvamust temast viimastel aastakümnetel järsult muutnud.[1]

Pärsia vallutus[muuda | muuda lähteteksti]

Babüloni langemisest on meieni jõudnud mitu kirjeldust. Kyrose silindri järgi avas rahvas Kyrosele väravad ja tervitas teda kui vabastajat. Jesaja 40–55 ennustas, et pärslased kannavad minema Babüloni naised ja jumalakujud. Herodotose kirjeldust mööda purustas Kyros babüloonlased linnast väljas, misjärel algas piiramine. Kui see venis, lasi Kyros Eufrati jõe kõrvale suunata, nii et tema väed võisid marssida linna läbi tühja jõesängi. [2] Xenophon kirjeldas sama episoodi, kuid mainimata lahingut.[3] Berossos väitis, et Kyros lõi Babüloonia väge, kuid Nabû-naʾid põgenes lähedasse Borsippa linna. Seal varjas ta end, samas kui Kyros vallutas Babüloni ja lammutas selle välismüürid. Kui Kyros hakkas liikuma Borsippa suunas, andis Nabû-naʾid peagi alla.[4]

Need kirjeldused on vasturääkivad, kuna allikad on propagandistlikud (Kyrose silinder ja Jesaja; viimase kohta vaata, see Kyros judeokritlikus traditsioonis), põhinevad suulisel pärimusel (Herodotus and Xenophon) ja vastukäivatel kroonikatel (Berossus). Rohkem on siinkohal abi Nabû-naʾid kroonikast. See on osa Babüloonia kroonikatest, mis on ajaloosündmuste täpsed, faktipõhised kirjeldused ja mida peetakse seepärast usaldusväärseteks, ehkki mitte eriti informatiivseteks.[5] Babüloni vallutamise kohgta ütleb see tekst:

„"Tašrîtu-kuul, kui Kyros ründas Akkadi väge Opises [tänapäeva Baghdadis] Tigrise jõel, hakkasid Akkadi elanikud mässama, kuid ta [Kyros või Nabû-naʾid?] tappis segaduses elanikud maha. Viieteistkümnendal päeval [12. oktoobril] võeti Sippar lahinguta ära. Nabû-naʾid põgenes. Kuueteistkümnendal päeval sisenesid Guti kuberner Gobryas [täht-tähelt: Ugbaru] ja Kyrose sõjavägi lahinguta Babyloni. Seejärel vahistati Nabû-naʾid Babülonis, kui ta sinna tagasi pöördus. Kuu lõpuni jäid kilpe kandvad gutilased Esagilasse, kuid Esagilas ja selel hoonetes ei kandnud keegi relvi. Tseremoonia õiget aega mööda ei lastud.

Arahsamna-kuu kolmandal päeval [29. oktoobril] sisenes Kyros Babüloni, haljad oksad laotati tema teele – linnas oli kehtestatud rahu. Kyros saatis tervisi kogu Babülonile. Tema kuberner Gobryas pani Babülonis ametisse asekubernerid."“

"Babylonian Chronicles on the 17th year of the reign of Nabonidus". 

Lisaks sellele on leitud ehitise pealiskiri, mis mainib Babüloni Enlili värava taastamist varsti peale selle vallutamist. Selle info põhjal on pakutud järgmist sündmuste rekonstruktsiooni.[6] Kui Kyros püüdis marssida Lõuna-Mesopotaamiasse, kohtas ta babüloonlasi Opise lähedal. Alanud lahingu võitsid pärslased. See pani lähedase Sippari linna alla andma. Samal ajal olid babüloonlased tõmbunud lõunasse, rajades kaitseliini Eufrati lähedal, takistamaks Kyrost liiga kaugele liikumast. Kuid Kyros ei rünnanudki Babüloonia armeed. Selle asemel läkitas ta väikese üksuse Tigrist mööda lõunasse, et vallutada pealinn üllatusrünnakuga. Plaan toimis: Pärsia väed jõudsid märkamatult Babüloni ja vallutasid selle ootamatult, kohates vaid nappi vastupanu ühe linnavärava juures. Nii said nad enda kätte mitte üksnes Babüloni, vaid ka kuningas Nabû-naʾidi.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Vaata näiteks W. von Soden, “Kyros und Nabonid: Propaganda und Gegenpropaganda”. Rmt: H. Koch ja D.N. MacKenzie (toim.), Kunst, Kultur und Geschichte der Achämenidenzeit und ihr Fortleben (Berlin: Dietrich Reimer 1983), 61–8; P.-A. Beaulieu, The reign of Nabonidus king of Babylon 556-539 B.C. (New Haven CT: Yale University Press 1989); A. Kuhrt, “Nabonidus and the Babylonian priesthood”. Rmt: M. Beard and J. North (toim.), Pagan priests: Religion and power in the ancient world (London: Duckworth), 117-55; F. Grant, “Nabonidus, Nabû-šarra-uṣur, and the Eanna temple” – Zeitschrift für Assyriologie 81 (1991:37–86); T.G. Lee, “The jasper cylinder seal of Aššurbanipal and Nabonidus’ making of Sîn’s statue” – Revue d’Assyriologie 87 (1993:131-6); P. Machinist ja H. Tadmor, “Heavenly wisdom”. Rmt: M.E. Cohen, D.C. Snell ja D.B. Weisberg (toim.), The tablet and the scroll: Near Eastern studies in honour of William W. Hallo (Bethesda MD: CDL Press 1993), 146–51; H. Schaudig, Die Inschriften Nabonids von Babylon und Kyros’ des Großen samt den in ihrem Umfeld entstandenen Tendezschriften: Textausgabe und Grammatik (Münster: Ugarit-Verlag 2001); P.-A. Beaulieu, “Nabonidus the mad king: A reconsideration of his steles from Harran and Babylon”. rmt: M. Heinz ja M.H. Feldman (toim.), Representations of political power: Case histories from times of change and dissolving order in the ancient Near East (Winona Lake IN: Eisenbrauns 2007), 137–66.
  2. Herodotos, Historia 1.188–191
  3. Xenophon, Cyropaedia 7.5.1–36
  4. Babyloniaca: Fragmente der griechischen Historiker 680F9a = Flavius Josephus, Apioni vastu 1.149–153.
  5. R.J. van der Spek, ""Review of J.-J. Glassner, Mesopotamian chronicles (ed. B. Foster) (Leiden: Brill 2004)". ", Review of Biblical Literature (2005/09).
  6. P. Briant, From Cyrus to Alexander: A history of the Persian Empire (Winona Lake IN: Eisenbrauns 2002), 50–5, 80–7; G. Tolini, ""Quelques éléments concernant la prise de Babylon par Cyrus (octobre 539 av. J.-C.)". ", Arta (2005/03); A. Kuhrt, ""Ancient Near Eastern history: The case of Cyrus the Great of Persia". ", in H.G.M. Williamson (ed.), "Understanding the history of ancient Israel".  (Oxford: Oxford University Press 2007), 107–27.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]