Nädalategu

Allikas: Vikipeedia

Nädalategu (ka: ordinaarne tegu) oli teoorjuse vorm, mille aeg ja maht nädalas olid fikseeritud, vahel poolaastate kaupa.[1]

Nädala-rakmetegu, mille raames saadeti mõisa täisjõus mees koos hobuse või härjapaari ja rakendiga, tekkis Eestis teoorjuse levides 16. sajandil. Nädala-jalategu, kus mõisa saadeti naised või noorukid (nn vaimud) kujunes 17.18. sajandil suvisest abiteost.[1]

Enamasti oli nädalategu teoorjuse suurem osa, kuid 18. sajandi lõpust 19. sajandi alguseni oli Liivimaa kubermangu mõisades sageli abiteol suurem roll.[1]

Nädalateo maht[muuda | muuda lähteteksti]

Luunja mõisa vakuraamatu andmeil oli Polla talu nädalategu 2,5 päeva.[2] Aastaringne orjus jagunes kaheks: jüripäevast mihklipäevani hobusega 130 ja jalgsi 53 päeva, mihklipäevast jüripäevani hobusega 29 päeva. Sellele lisandus 24 vooripäeva ja loonusandam.[3]

17. sajandil oli Tartumaal nädalateo maht väiksem kui mujal Liivimaal; samavõrd suurem oli seal abitegu, mis kattis mõisate jooksvaid vajadusi hooajatöödeks.[3]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Eesti Entsüklopeedia, 7. kd "NÕUK-RAH". Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1994, lk 15
  2. Aili Karindi "Elust mõisnike ajal: 1503-1919" Luunja, 1999, lk 11
  3. 3,0 3,1 Aili Karindi "Elust mõisnike ajal: 1503-1919" Luunja, 1999, lk 12

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]