Mine sisu juurde

Mälusähvatus

Allikas: Vikipeedia

Mälusähvatus on väga detailne, erakordselt värvikas "momentvõte" hetkest ja oludest, milles kuuldi üllatavat ja suure tähtsusega (või emotsionaalselt erutavat) uut infot.[1] Mälusähvatuse mõiste viitab fotoga kaasnevale üllatusele, valimatule valgustatusele, detailidele ja lühikesele ajale, kuid mälusähvatused on ainult natuke valimatud ning kaugel täiusest.[1] Tõendid on näidanud, et kuigi inimesed on oma mälestuste suhtes väga enesekindlad, siis mälestuste üksikasju on võimalik unustada.[2]

Mälusähvatused on üks autobiograafilise mälu tüüp. Mõned uurijad usuvad, et on põhjust mälusähvatusi teistest autobiograafilise mälu tüüpidest eristada, sest need tuginevad isikliku tähtsusega elementidele, sellest tulenevalt emotsioonidele ja üllatusele.[1][3][4] Teised usuvad, et tavalised mälestused võivad samuti täpsed ja pika-ajalised olla, kui need on väga eristuvad, isiklikult olulised[5][6] või korduvalt läbi harjutatud.[7]

Mälusähvatustel on kuus iseloomustavat omadust: koht, toimuv tegevus, informeerija, isiklik mõju, mõju teistele ning järelmõju.[1] Väidetavalt on peamised mälusähvatuste määravad tegurid kõrge üllatuse tase, kõrgel tasemel tagajärjed ning ilmselt ka emotsionaalne erutus.

Ajalooline ülevaade

[muuda | muuda lähteteksti]

Mälusähvatuse mõiste võtsid 1977. aastal kasutusele Brown ja Kulik.[8] Nad mõtlesid välja erilise mehhanismi hüpoteesi, mille kohaselt on meil spetsiaalne bioloogiline mälumehhanism, mis käivitub, kui sündmus ületab kriitilise üllatuse ja tähtsuse taseme, ning talletab jäävalt kogemusega seotud detailid ja olud.[1] Brown ja Kulik arvasid, et kuigi mälusähvatused on püsivad, siis nad pole alati pikaajalisest mälust kättesaadavad.[9] Spetsiaalse mälusähvatuse mehhanismi hüpoteesi kohaselt on mälusähvatusel erilised jooned, mis on "tavalistest" mälumehhanismidest erinevad. Spetsiaalse mehhanismi loodud representatsioonid on detailsed, täpsed, värvikad ning raskesti unustatavad.[1] Enamik mälusähvatuste esialgsetest omadustest on pärast Browni ja Kuliki välja mõeldud terminit debati aluseks olnud. Seetõttu on aastate jooksul tekkinud neli mälusähvatuste nähtust selgitavat mudelit: terviklik mudel, emotsionaalne-integratiivne mudel ja olulisusest ajendatud mudel; lisaks on tehtud uuringuid nende mudelite valiidsuse testimiseks.[10]

Positiivne vs negatiivne

[muuda | muuda lähteteksti]

Nii negatiivsed kui ka positiivsed sündmused võivad mälusähvatusi tekitada. Kui sündmust nähakse positiivsena, on inimestel kõrgemad läbielamise ja sensoorse kujutluse näitajad. Inimesed näevad neid positiivseid sündmusi kesksena oma indentiteedis ja eluloos, mistõttu harjutatakse sündmust n-ö rohkem läbi ning kodeeritakse sündmust isiklikult selgemaks.

Võrrelduna mälusähvatustega kasutatakse negatiivsena tajutud sündmuste puhul rohkem üksikasjadele suunatud ja konservatiivseid töötlusstrateegiad. Negatiivsed mälusähvatused on väga ebameeldivad, mistõttu püütakse nende taaselamist vältida. Selline vältimine võib vähendada emotsionaalse mälestuse intensiivsust. Kui inimene kogeb negatiivset mälusähvatust, püsib mälestus terviklikuna, kuid natuke mõõdukama emotsionaalsusega. Negatiivsete mälestuste puhul tajutakse suuremaid tagajärgi.[11]

Mälusähvatused võivad tekkida kas positiivsest või negatiivsest sündmusest, kuid mitte tingimata. Uuringud on näidanud, et mälusähvatused võivad tekkida teatud tüüpi kaubamärgiga seotud interaktsioonist. Leiti, et kaks kaubamärki tekitasid eristatava mälusähvatuse, kuid tugevalt eristuva positsioonita kaubamärgid mälusähvatust ei tekita. Need "kaubamärgi mälusähvatused" osutusid oma tugevuse, teravuse, erksuse ja intensiivsuse poolest vägagi tavaliste mälusähvatuste sarnaseks.[12]

Meetodid

[muuda | muuda lähteteksti]

Mälusähvatuste uuringutes kasutatakse üldiselt sama meetodid. Tavaliselt viivad uurijad uuringud läbi kohe pärast šokeerivat avalikku sündmust.[7][13] Kõigepealt testitakse osalejad paari päeva jooksul pärast sündmust. Neil tuleb sündmuse vastata küsimustele kas suuliselt või kirjalikult. Küsimused puudutavad nende isiklikult kogetud sündmuse üksikasju ja olusid.[7] Seejärel testitakse osalejate rühmi teist korda, näiteks kuus kuud, aasta või 18 kuud hiljem.[14] Üldiselt jagatakse osalejad rühmadesse, kus iga rühma testitakse erineva aja tagant. See meetod võimaldab uurijatel jälgida mälestuse hägustumise kiirust ning mälusähvatuste täpsust ja sisu.

Täpsus

[muuda | muuda lähteteksti]

Osad teadlased leiavad, et mälusähvatused pole piisavalt täpsed, et need peaks eraldi mäluliik olema. Üks probleem on, et mälusähvatused võivad sarnaselt igapäevastele mälestustele hägusemaks minna. On ka kaheldud, kas mälusähvatused on igapäevastest mälestustest oluliselt erinevad. Mitmed uuringud viitavad sellele, et mälusähvatused pole eriti täpsed, kuid neid kogetakse erksatena ning suure enesekindlusega.[15][16][17] Mitmed teadlased kahtlevad mälusähvatuste täpsuses, kuid siin võib süüdistada sündmuse läbi harjutamist. Vead, mida korduvalt sündmusest rääkides ja seda läbi elades harjutatakse, võivad muutuda mälestuse osaks. Kuna mälusähvatused juhtuvad vaid korra, pole võimalust korduvaks kokkepuuteks või korrigeerimiseks. Vead, millega varakult kokku puututakse, jäävad ka suurema tõenäosusega alles. Paljud inimesed tajuvad mälusähvatusi loovaid sündmusi väga olulistena ja ei soovi neid "kunagi unustada", mille tulemusena võib mälusähvatuse täpsuse osas liigne enesekindlus tekkida.[18] Olulisim asi mälusähvatuste juures pole mitte rabavate sündmuste kuulmisel toimuv, vaid pigem see, mis juhtub pärast nende kuulmist. Sündmusejärgset kodeerimist puudutavad tegurid nagu uuesti rääkimine ja uuesti elamine on tähtsad, kui püüda mõista meenutamise suurenemist pärast sündmuse toimumist.[19]

Selliste uuringute fookus on põhjustel, miks mälusähvatused on igapäevastest mälestustest täpsemad. On leitud, et mälusähvatuste täpsust suurendavad sündmuse olulisus, selle tagajärjed, selle eristatavus, isiklik kaasatus sündmusesse ja lähedus.[20]

Ajaline stabiilsus

[muuda | muuda lähteteksti]

On väidetud, et mälusähvatused pole ajas väga stabiilsed. Kosmosesüstiku Challenger katastroofi mälusähvatuste uuringus uuriti kahte eraldi gruppi natuke pärast katastroofi ja lisaks kaheksa kuud hiljem. Väga vähestel oli kaheksa kuud pärast sündmust mälusähvatusi. Uurijad leidsid arvestades ainult neid osalisi, kes suutsid uudiste allikat, toimuvat tegevust ja kohta meenutada, et vähem kui 35% osalejatest olid üksikasjalikud mälestused.[21] Teises uuringus, milles uuriti osalejate mälestusi kosmosesüstiku Challenger plahvatusest, leiti, et kuigi osalejad olid oma sündmust puudutavate mälestuste osas väga enesekindlad, polnud nende mälestused kolm aastat pärast sündmust eriti täpsed.[22] Kolmandas uuringus, mis puudutas O .J. Simpsoni mõrvarijuhtumit, leiti, et kuigi osalised olid oma mälestuste osas väga enesekindlad, langes nende mälestuste täpsus 15 kuud pärast sündmust ja jätkas langust 32 kuud pärast sündmust.[14]

Kuigi mälusähvatuste täpsus ei pruugi ajaliselt stabiilne olla, näib seda olevat enesekindlus mälestuse täpsuse osas. Iraagi pommitamist ja tavalist sündmust võrdlevas uuringus ei leitud erinevusi mälu täpsuses aastapikkusel perioodil, kuid osalised olid Iraagi pommitamist meenutades enesekindlamad kui tavalist sündmust meenutades, kuigi täpsuses erinevusi ei esinenud.[23] Sarnasel kombel leiti 9/11 World Trade Centeri rünnaku mälestusi ja igapäevaseid mälestusi võrreldes, et algse ja hilisema 9/11 rünnaku meenutamise vahel oli kõrge ja positiivne korrelatsioon. See näitab võrrelduna madalama igapäevaste mälestuste korrelatsiooniga väga head meelespidamist.[24] Osalejatel oli ka meenutamisel suurem enesekindlus kui mälestuse lahti kodeerimise järel.

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 Brown, Roger; Kulik, James (1977). "Flashbulb memories". Cognition. 5 (1): 73–99. DOI:10.1016/0010-0277(77)90018-X.
  2. ↑ Robinson-Riegler, Bridget (2012). Cognitive Psychology. Boston: Allyn & Bacon. Lk 297–299. ISBN 978-0-205-03364-5.
  3. ↑ Conway, Martin A. (1995). Flashbulb memories (Essays in cognitive psychology). ISBN 978-0863773532.
  4. ↑ Pillemer, David B. (märts 1990). "Clarifying flashbulb memory concept: Comment on McCloskey, Wible, and Cohen (1988)". Journal of Experimental Psychology: General. 119 (1): 92–96. DOI:10.1037/0096-3445.119.1.92.
  5. ↑ McCloskey, Michael; Wible, Cynthia G.; Cohen, Neal J. (juuni 1988). "Is there a special flashbulb-memory mechanism?" (PDF). Journal of Experimental Psychology: General. 117 (2): 171–181. DOI:10.1037/0096-3445.117.2.171. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 20.07.2011.
  6. ↑ Weaver, Charles A. (märts 1993). "Do you need a "flash" to form a flashbulb memory?" (PDF). Journal of Experimental Psychology: General. 122: 39–46. DOI:10.1037/0096-3445.122.1.39.[alaline kõdulink]
  7. ↑ 7,0 7,1 7,2
    Neisser, U. (1982). "Pilte või kriteeriumid", Mälu Täheldatud: Meenutades looduslikes Tingimustes, ed. 43-48, San Francisco: Freeman
  8. ↑ Brown, R.; Kulik, J. (1977). "Flashbulb Memories". Cognition. 5 (1): 73–99. DOI:10.1016/0010-0277(77)90018-X.
  9. ↑ Cohen, N; McCloskey, M.; Wible, C. (1990). "Flashbulb memories and underlying cognitive mechanisms: Reply to Pillemer". Journal of Experimental Psychology. 119: 97–100. DOI:10.1037/0096-3445.119.1.97.
  10. ↑ Er, N. (2003). "A new flashbulb memory model applied to the Marmara earthquake". Applied Cognitive Psychology. 17 (5): 503–517. DOI:10.1002/acp.870.
  11. ↑ Bohn, A.; Berntsen, D. (aprill 2007). "Pleasantness bias in flashbulb memories: Positive and negative flashbulb memories of the fall of the Berlin Wall among East and West Germans" (PDF). Memory & Cognition. 35 (3): 565–577. DOI:10.3758/BF03193295. PMID 17691154.
  12. ↑ Roehm Jr., Harper A.; Roehm, Michelle L. (jaanuar 2007). "Can brand encounters inspire flashbulb memories?". Psychology and Marketing. 24 (1): 25–40. DOI:10.1002/mar.20151.
  13. ↑ Sharot T.; Martorella A.; Delgado R.; Phelps A. (2006). "How Personal experience modulates the neural circuitry of memories of September 11". Proceedings of the National Academy of Sciences. 104 (1): 389–394. DOI:10.1073/pnas.0609230103. PMC 1713166. PMID 17182739.
  14. ↑ 14,0 14,1 Schmolck, H. H., Buffalo, E. A., & Squire, L. R., H.; Buffalo, E.A.; Squire, L.R. (2000). "Memory distortions develop over time: Recollections of the O.J. Simpson trial verdict after 15 and 32 months". Psychological Science. 11 (1): 39–45. DOI:10.1111/1467-9280.00212. PMID 11228841.{{cite journal}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  15. ↑ Neisser, U.; Winograd, E.; Bergman, E. T.; Schreiber, C. A.; Palmer, S. E.; Weldon, M. S. (juuli 1996). "Remembering the earthquake: direct experience vs. hearing the news". Memory. 4 (4): 337–357. DOI:10.1080/096582196388898. PMID 8817459.
  16. ↑ Talarico, J. M.; Rubin, D. C. (september 2003). "Confidence, not consistency, characterizes flashbulb memories" (PDF). Psychological Science. 14 (5): 455–461. DOI:10.1111/1467-9280.02453. JSTOR 40064167. PMID 12930476.
  17. ↑ Day, Martin V.; Ross, Michael (3. aprill 2014). "Predicting confidence in flashbulb memories". Memory. 22 (3): 232–242. DOI:10.1080/09658211.2013.778290. ISSN 0965-8211. PMID 23496003.
  18. ↑ Talarico, Jennifer M.; Rubin, David C. (juuli 2007). "Flashbulb memories are special after all; in phenomenology, not accuracy" (PDF). Applied Cognitive Psychology. 21 (5): 557–578. DOI:10.1002/acp.1293.
  19. ↑ Coluccia, Emanuele; Bianco, Carmela; Brandimonte, Maria A. (veebruar 2010). "Autobiographical and event memories for surprising and unsurprising events". Applied Cognitive Psychology. 24 (2): 177–199. DOI:10.1002/acp.1549.
  20. ↑ Sharot, Tali; Delgado, Mauricio R.; Phelps, Elizabeth A. (detsember 2004). "How emotion enhances the feeling of remembering" (PDF). Nature Neuroscience. 7 (12): 1376–1380. DOI:10.1038/nn1353. PMID 15558065.
  21. ↑ Bohannon III, John Neil (juuli 1988). "Flashbulb memories for the space shuttle disaster: A tale of two theories". Cognition. 29 (2): 179–196. DOI:10.1016/0010-0277(88)90036-4. PMID 3168421.
  22. ↑
    Neisser, U. & Harsh, N. (1992). "Phantomi välklambid: valed mälestused Challengerit puudutavate uudiste kuulamisest", Affect and Recuracy in Recall: välklambi mälestuste uuringud, ed. 9–31, New York: Cambridge University Press
  23. ↑ Weaver, C. (1993). "Do you need a "flash" to form a flashbulb memory?". Journal of Experimental Psychology. 122: 39–46. DOI:10.1037/0096-3445.122.1.39.
  24. ↑ Davidson, P. S. R.; Cook, S. P.; Glisky, E. L. (juuni 2006). "Flashbulb memories for September 11th can be preserved in older adults" (PDF). Aging, Neuropsychology, and Cognition. 13 (2): 196–206. DOI:10.1080/13825580490904192. PMC 2365738.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Mälusähvatus&oldid=6707189"