Mustand:Merearheoloogia
Merearheoloogia on arheoloogia allharu, mis uurib kõike, mis seostub veekeskondadega. Merearheoloogia alla kuuluvad allveearheoloogia, "laevaarheoloogia" (inglise keeles nautical archaeology), rannikuarheoloogia (inglise keeles coastal archaeology) ja . Kuulsaim merearheoloogiline teos kirjutati 1978. aastal Oxfordis Keith Muckleroy poolt ja kannab nime "Maritime Archaeology". Selle teose teemadest on tänaseks välja arenenud erinevad merearheoloogia uurimisharud, nende mudelid, laevavrakistumise teooria (inglise keeles wreck site formation process) ja uurimismetoodikate kirjeldused.
Eelnevalt tuntud allveearheoloogiana on tänaseks merearheoloogia ennast kinnitanud kõikjal maailmas. Aastal 2001 töötati Ühinenud Rahvaste Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioonis välja allveearheoloogiliste uuringute jaoks konventsioon, mille
Peamised teoreetikud merearheoloogias:
- Keith Muckelroy
- Ian Hodder
- Jonathan R. Adams
Tuntuimad merearheoloogid:
- George B. Bass
- Honor Frost
Tuntuimad merearheoloogilised uurimisobjektid:
- Mary Rose laevavrakk
- Vasa laevavrakk
- Roskilde fjordist leitud viikingilaevad
- Tybrind Vig
- Antikythera laevavrakk
Peamised uurimisobjektid laienevad laevavrakkidest ja -jäänustest sadamate, jõgede ja järvedeni.
Samuti uurib merearheoloogia uurimisobjekte kuival maal. Näiteks on eraldi uurimisharuna Austraalia asustamine 60 000 aastat tagasi, mille kohta leidub näiteid veepinnast kõrgemal asuvates mäestikest leidude ja kivimaalingutelt.
Merearheoloogia Eestis