Mustand:Klaasipiip
Klaasipiip on tavaliselt 1.2-1.5 meetrit pikk rauast või terasest toru, mida kasutatakse klaasi puhumiseks.[1]
Klaasipiibu ehitus
[muuda | muuda lähteteksti]Klaasipiibu toru
[muuda | muuda lähteteksti]Tänapäevane klaasipiip on paksude seintega metallist toru, mille ühes otsas on huulik (kust puhutakse õhku sisse) ning teises otsas on spetsiaalne kõrge kvaliteediga roostevabast terasest ots. Torud on valmistatud kas tavalisest või roostevabast terasest. Tavalisest terasest torud ei paindu nii kergesti, aga need kuluvad kiiremini ning rohkem kasutatud torudest võib klaasi sisse sattuda metallitükke, roostevabast terasest torud on pikaealisemad ning üldjuhul sellest ei eraldu metallipuru, aga nad painduvad kergemalt ja neid tuleb aeg-ajalt sirgendada.[2] Klaasipiibu kogumisotsad on diameetriga 1-5 cm, olenevalt otstarbest võivad olla peenemad või jämedamad - mida suurem on puhutav ese, seda jämedam on klaasipiip. Õhuava on tavaliselt 0,6 cm, stuudiotes kasutatavate klaasipiipude pikkus on 150 cm.[2]
Klaasipiibu käepide
[muuda | muuda lähteteksti]Vahepeal on klaasipiibule lisatud kas puidust või kummist 20-30 cm pikkusega käepide, mis asub huulikust 5-7 cm allpool. Käepidemed võivad olla lisatud kas valmistaja poolt või hiljem. Tänapäeval on universaalseks käepidemematerjaliks tekstiiliga armeeritud kummist aiavoolik. Käepideme jämedus varieerub. Selle ülesandeks on muuta muidu libe ja peenike metalltoru käepärasemaks ning võimaldab ka klaasipiibu hoidikusse riputamise.[3]
Klaasipiibu huulik
[muuda | muuda lähteteksti]Klaasipiibu huulik on valmistatud kas plastikust, erinevate antibakteriaalsete omadustega metallidest (nt hõbe) või ka ühes tükis ja samast metallist, mis toru. See on üldjuhul pehme vormiga ja huultele sobiva kujuga.[3]
Klaasi puhumine läbi klaasipiibu
[muuda | muuda lähteteksti]Klaasipiibu ülesanne on võimaldada õhu puhumist piibu otsas oleva sula klaasmassi sisse. Selle tulemusel tekkiv seest õhuga täidetud klaasmullist on võimalik kuum- ja/või külmtöötlusel valmistada väga erinevaid esemeid.[2] Õhu puhumine klaasipiipu käib huuliku kaudu, sulaklaas on piibu teises otsas.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Kasutatud kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Mäelt, Toomas (2017). Klaasipuhumise tööriistad. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia.