Jahipark
Jahipark on suur maa-ala, kus peetakse metsloomadele jahti spordi eesmärgil, kontrollitud viisil metsloomadele jahti. Ajal kui jahipidamine on keelatud on jahipark pidada looduskaitseala. Jahipargi keskmeks on peamiselt loomad (fauna).
,_Afrikanischer_B%C3%BCffel_--_2024_--_1627.jpg)
Paljud jahipargid asuvad Aafrikas.[1] [2] Enamik neist on üldsusele avatud ja seal korraldadakse vaatlussafisid. Ajalooliselt tuntuim sihtmärk on niinimetatud Suur Viisik: ninasarvikud (valged ninasarvikud ja mustad ninasarvikud), elevandid, kahvripühvlid, leopardid ja lõvid.
Jahipargi ökosüsteemid[3] on looduskaitse all. Ürgloodus aitab luua loomadele soodsaid kasvu- ja paljunemistingimusi, et arvukus saaks kasvada loomulikul viisil.
Jahiparkides leidub erinevaid ökosüsteeme alates oruvõsastikest, savannidest, jõeäärsetest metsadest kuni akaatsia metsadeni. Sellised kooslused pakuvad mitmekesist elupaika kohalikele looma- ja linnuliikidele.
Looduskaitse[muuda | muuda lähteteksti]
Eluslooduse kaitse on enamikele Aafrika riikidele kulukas ettevõtmine[4]. Looduskaitse on keeruline teema, eriti poliitiliselt ja majanduslikult ebastabiilsetes piirkondades. Trofeeküttimine võib olla jätkusuutlik sissetulekuallikas, kui seda korraldatakse vastutustundlikult, kaasates kogukonda. Jahipidamiseks kasutatava maa majandamine nõuab pikaajalist planeerimist ja investeeringuid, et säilitada eluslooduse mitmekesisust ja tagada jahipidamise kvaliteeti. Jahikontsessioonide lühiajalised rendilepingud võivad põhjustada ebakindlust majndustegevuses, vähendades investeeringuid ja seeläbi kahjustades ka looduskaitsjate tegevust.[5]
Kogukonnapõhine looduskaitse on paljudele Aafrika riikidele oluline, kuna see võimaldab inimestel teenida majanduslikku tulu elusloodusest, mis omakorda stimuleerib looduskaitsjate tegevust. Näiteks Sambia valitus on loonud looduskaitse fondi, et toetada jahindustegevusest saadavate vahendite õiglast jaotamist. Selline teguviis aitab kaasa nii eluslooduse kaitsele kui ka kogukonna arengule, luues süsteemi, kus looduskaitse ja majanduslik heaolu käivad käsikäes.
Eetilised probleemid[muuda | muuda lähteteksti]
.jpg)
Ulukijahile[6] on kehtestatud karmid piirangud üle terve Aafrika, kuna mõned selle hulka kuuluvatest tegevustest, näiteks konsvereeritud jaht, noorte või ohustatud loomade jaht, laskmine liikuvatest sõidukitest, prožektorite või koerte kasutamine tekitavad eetilisi probleeme.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Pitman, R. T.; Fattebert, J.; Williams, S. T.; Williams, K. S.; Hill, R. A.; Hunter, L. T. B.; Slotow, R.; Balme, G. A. (26. juuli 2016). "The conservation costs of game ranching". Conservation Letters (inglise). 10 (4). DOI:10.1111/conl.12276.
- ↑ Meeras, Liisa (2010). "MAAILMA TURISMIGEOGRAAFIA (AMEERIKA, AASIA, AAFRIKA)". Lk 21. Vaadatud 13.05.2024.
- ↑ "Elurikkus. Ökosüsteemid — Euroopa Keskkonnaagentuur". www.eea.europa.eu. Vaadatud 13. mail 2024.
- ↑ Crosmary, W.‐G.; Côté, S. D.; Fritz, H. (2015-04). "The assessment of the role of trophy hunting in wildlife conservation". Animal Conservation (inglise). 18 (2): 136–137. DOI:10.1111/acv.12205. ISSN 1367-9430.
{{ajakirjaviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|kuupäev=(juhend) - ↑ Crosmary, W.‐G.; Côté, S. D.; Fritz, H. (2015-04). "The assessment of the role of trophy hunting in wildlife conservation". Animal Conservation (inglise). 18 (2): 136–137. DOI:10.1111/acv.12205. ISSN 1367-9430.
{{ajakirjaviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|kuupäev=(juhend) - ↑ Lindsey, Peter A.; Frank, L. G.; Alexander, R.; Mathieson, A.; Romañach, S. S. (1. juuni 2007). "Trophy Hunting and Conservation in Africa: Problems and One Potential Solution". Conservation Biology. 21: 880–883. DOI:10.1111/j.1523-1739.2006.00594.x.