Mustand:Eurovignette’i direktiiv[muuda | muuda lähteteksti]

Allikas: Vikipeedia Mine navigeerimisribaleMine otsikasti

Sisukord[muuda | muuda lähteteksti]

Raskete kaubaveokite maksustamine: Eurovignette’i direktiiv[muuda | muuda lähteteksti][muuda | muuda lähteteksti]

https://eur-lex.europa.eu/summary/ET/l24045b

Artikkel 18[muuda | muuda lähteteksti][muuda | muuda lähteteksti]

(endine EÜ asutamislepingu artikkel 12)[muuda | muuda lähteteksti][muuda | muuda lähteteksti]

Ilma, et see piiraks aluslepingutes sisalduvate erisätete kohaldamist, on aluslepingutes käsitletud valdkondades keelatud igasugune diskkrimineerimine kodakondsuse alusel.

Tehes otsuse seadusandliku tavamenetluse kohaselt, võivad Euroopa Parlament ja nõukogu võtta vastu eeskirju, mis on kavandatud niisuguse diskrimineerimise keelamiseks.

Artikkel 34[muuda | muuda lähteteksti][muuda | muuda lähteteksti]

(endine EÜ asutamislepingu artikkel 28)[muuda | muuda lähteteksti][muuda | muuda lähteteksti]

Keelatakse liikmesriikidevahelised koguselised impordipiirangud ja kõik samaväärse toimega meetmed.

Artikkel 56[muuda | muuda lähteteksti][muuda | muuda lähteteksti]

(endine EÜ asutamislepingu artikkel 49)[muuda | muuda lähteteksti][muuda | muuda lähteteksti]

Järgnevate sätete kohaselt keelatakse liidu piires teenuste osutamise vabaduse piirangud liikmesriikide kodanike suhtes, kes asuvad mõnes teises liikmesriigis kui see isik, kellele teenuseid pakutakse.

Euroopa Parlament ja nõukogu võivad seadusandliku tavamenetluse kohaselt kohaldada käesoleva peatüki sätteid kolmanda riigi kodanike suhtes, kes osutavad teenuseid ja asuvad liidu piires.

Artikkel 91[muuda | muuda lähteteksti][muuda | muuda lähteteksti]

(endine EÜ asutamislepingu artikkel 71)[muuda | muuda lähteteksti][muuda | muuda lähteteksti]

1. Euroopa Parlament ja nõukogu, toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt ning pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomitee ning regioonide komiteega, kehtestavad transpordi iseärasusi arvesse võttes artikli 90 rakendamiseks:a) ühised eeskirjad, mida kohaldatakse liikmesriigi territooriumile või sealt välja kulgeva rahvusvahelise transpordi suhtes, samuti läbi ühe või mitme liikmesriigi territooriumi kulgeva rahvusvahelise transpordi suhtes;

1. tingimused, mille kohaselt võivad liikmesriigis transporditeenuseid osutada mitteresidentidest vedajad;

2. meetmed transpordi ohutuse tõhustamiseks;

3. kõik muud asjakohased sätted.

2. Lõikes 1 osutatud meetmete vastuvõtmisel võetakse arvesse juhtumeid, mil nende kohaldamine võiks tõsiselt kahjustada teatud piirkondade elatustaset ja tööhõivet, samuti transpordiobjektide haldamist.

Artikkel 92[muuda | muuda lähteteksti][muuda | muuda lähteteksti]

(endine EÜ asutamislepingu artikkel 72)[muuda | muuda lähteteksti][muuda | muuda lähteteksti]

Kuni artikli 91 lõikes 1 osutatud sätete kehtestamiseni ei või ükski liikmesriik ilma nõukogu poolt ühehäälselt vastuvõetud meetmeta, millega nähakse ette erandi tegemine, muuta 1. jaanuaril 1958 või ühinevate riikide puhul nende ühinemise kuupäeval seda valdkonda reguleerivaid sätteid teiste liikmesriikide vedajate suhtes ei otsese ega kaudse mõju poolest ebasoodsamaks kui kõnealuse riigi vedajate suhtes.

-----------------------------------------------------------------------

Sõidukite maksustamine Euroopa Liidus[muuda | muuda lähteteksti][muuda | muuda lähteteksti]

Sõidukite maksustamise raamistik Euroopa Liidus[muuda | muuda lähteteksti][muuda | muuda lähteteksti]

Euroopa Liit on loonud ühtse raamistiku, mis hõlmab raskeveokimaksu, teekasutustasude ja kütuseaktsiisi kehtestamist. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 1999/62/EÜ on seatud kõikidele Euroopa Liidu liikmesriikidele kohustus maksustada enda riigis registreeritud raskeveokeid. Direktiivi 1999/62/EÜ ja selle muudatustega (direktiivid 2006/38/EÜ ning 2011/76/EL) on kehtestatud raskeveokite ja autorongide (auto ja täis- või poolhaagie ühendus) maksustamise alammäärad, lähtudes sõidukite massist, vedrustuse liigist ja telgede arvust. [1]

Transpordipoliitika põhimõtted Euroopa Liidus[muuda | muuda lähteteksti][muuda | muuda lähteteksti]

Euroopa Liidu transpordipoliitika lähtub põhimõtetest “kasutaja maksab” ja “saastaja maksab”. “Saastaja maksab” põhimõtte kohaselt on keskkonna kasutajal kohustus kanda saastatusega avalduva negatiivse mõjuga seonduvad kulud. “Kasutaja maksab” põhimõte on eelneva täiendus, kus isik maksab teenuse või toote (nt maantee) kasutamise eest ehk keskkonnasaaste kulud on kantud edasi kasutajale. Antud põhimõtteliste lähenemiste eesmärk on kasutada olemasolevat teedevõrku võimalikult optimaalselt ja vähendada transpordi negatiivset mõju keskkonnale. Selle saavutamiseks maksustatakse teedevõrku kasutavaid sõidukeid, sealjuures on sobiv maksustamislahendus jäetud suuresti liikmesriikide enda otsustada. [2]

Sõidukite maksustamine Euroopa Liidus[muuda | muuda lähteteksti][muuda | muuda lähteteksti]

Euroopa Komisjon jagab transpordimaksud kaheks: sõiduki omandimaksud ja teekasutustasud.

Teekasutustasud[muuda | muuda lähteteksti][muuda | muuda lähteteksti]

Teekasutustasud jagunevad omakorda kolmeks: läbisõidu- ja ajapõhised teekasutustasud ning ummikumaksud. Läbisõidupõhine teekasutustasu (ing.k. road charge) on kindlaksmääratud summa, mida makstakse sõiduki eest vastavalt läbitud vahemaale ning sõiduki tüübile. [3]

Ajapõhine teekasutustasu (ing.k. user charge) on kindlaksmääratud summa, mille tasumisel on õigus kasutada kindla ajavahemiku jooksul teatud infrastruktuure (nt kiirteid või muid mitme sõidurajaga reid, sildasid, tunneleid ja mäekurusid). [4]

Ummikumaks on reguleeriv maks, mille eesmärk on vältida ajast ja kohast tingitud liiklusummikuid. [5]

Teekasutustasud ei ole Euroopa Liidus kohustuslikud, seega võivad liikmesriigid teekasutustasusid kehtestada vabatahtlikkuse alusel. Ühtsed reeglid teekasutustasude kehtestamiseks on sõidukitele, mille registrimass ületab 3,5 tonni. [6] Alla antud piirmäära (<3,5 tonni) jäävate sõidukite (eelkõige sõiduautod, mootorrattad, kaubikud) maksustamist on Euroopa Liidu tasemel reguleeritud pigem vähesel määral. [7]

Sõidukitega seonduvad omandimaksud[muuda | muuda lähteteksti][muuda | muuda lähteteksti]

Sõiduki omamisega seotud maksud hõlmavad nii sõiduki registreerimismaksu kui ka sõiduki aastamaksu. Enamik Euroopa Liidu liikmesriike maksustavad sõiduautosid. Kuna Euroopa Liit nende maksustamist väga täpselt ei reguleeri, on liikmesriikides kasutusel erinevaid lahendusi. Registreerimismaksu, mis on kasutusel Soomes, Taanis, Lätis, Portugalis ja Iirimaal, makstakse sõiduki soetamisel ning selle esmakordsel registrisse kandmisel. Sõiduki aastamaksu rakendamisel maksavad vastava riigi registris registreeritud sõidukid iga-aastaselt. Sõiduautode aastamaks on kasutusel enamikes Euroopa Liidu liikmesriikides, v.a Eestis, Leedus ja Poolas. [8]

Raskeveokite maksustamist reguleerib direktiiv 1999/62/EÜ, mille kohaselt on liikmesriikides kohustus rakendada omandimaksu. Direktiivis mõistetakse raskeveoki all sõidukeid massiga üle 3,5 tonni, kuid teatud tingimused kohalduvad sõidukitele, mille täismass ületab 12 tonni. [9] Direktiiv näeb ette maksu alammäärad, võttes aluseks sõiduki telgede arvu või nende kombinatsiooni, vedrustuse liiki ja maksimaalset lubatud täismassi. [10]

Eurovignette’i süsteem[muuda | muuda lähteteksti][muuda | muuda lähteteksti]

Mitmed Euroopa Liidu liikmesriigid rakendavad Eurovignette’i süsteemi. Eurovignette on üleuroopaline raamsüsteem raskete kaubaveokite maanteetranspordi maksustamiseks, mille õiguslikud alused tulenevad direktiivist 1999/62/EÜ. Sellega nähakse ette maksude ja tasude arvestamise meetodid, mis võtavad arvesse ka sõidukite keskkonnasõbralikkust ning teisi olulisi asjaolusid. Näiteks Belgia, Taani, Luksemburg, Holland ja Rootsi kasutavad raskeveokite maksustamiseks ühtset ajapõhist teekasutustasu süsteemi. Eurovinjett on elektroonne ning paberil dokumenti ei ole vaja kaasas kanda. Teekasutustasu rakendamisel on Rootsi, Belgia, Taani, Luksemburgi ja Hollandi vahel sõlmitud koostöölepe: kui ühes nendes riikidest on teekasutustasu juba makstud, siis ei pea seda vastava sõiduki eest teistes riikides uuesti tasuma. [11]

Teekasutustasude rakendamise põhimõtted[muuda | muuda lähteteksti][muuda | muuda lähteteksti]

Direktiiv 2011/76/EL sätestab alljärgnevad teekasutustasude kehtestamise põhimõtted rasketele kaubaveokitele, millest liikmesriigid kohustuvad lähtuma:

Teekasutustasude eesmärk, milleks on vähendada transpordi negatiivset mõju, tuleks saavutada viisil, millega ei tõkestataks ebaproportsionaalselt liikumisvabadust, kuna see on kestva majanduskasvu, siseturu nõuetekohase toimimise ja territoriaalse ühtekuuluvuse huvides.
Teekasutustasude kogumise kord ei tohiks asetada teedevõrku ebaregulaarselt kasutavaid kasutajaid ebaõiglaselt ebasoodsasse olukorda ei rahaliselt ega muul viisil.
Proportsionaalsust tuleb järgida olukorras, kus liikmesriik kogub läbisõidu- või ajapõhist teekasutustasu ainult sellise süsteemi alusel, mis nõuab sõidukile paigaldatava seadme kasutamist. Liikmesriik peab sobiva sõidukile paigaldatava seadme tegema kättesaadavaks mõistliku haldus- ja majandusliku korra alusel.
Teekasutustasud ei tohi olla vedaja riikkondsuse, vedaja asukohaliikmesriigi või kolmandast riigist asukohariigi, sõiduki registrisse kandmise liikmesriigi või kolmanda riigi ega veo lähtekoha või sihtkoha tõttu otseselt ega kaudselt diskrimineerivad.
Maanteetranspordisektoris on vahemaal põhinevad teekasutustasud infrastruktuuri kasutamise eest õiglane ja tõhus majanduslik meede säästva transpordipoliitika saavutamiseks, kuna sellised tasud on otseselt seotud infrastruktuuri kasutamisega, sõidukite keskkonnanäitajatega ning sõidukite kasutuskoha ja -ajaga, mistõttu saab kehtestada sellise tasumäära, mis kajastab sõidukite tegelikust teekasutusest tulenevaid saaste- ja ummikukulusid.
Teekasutustasudega ei moonutata konkurentsi siseturul, kuna neid tasusid peaksid kõik ettevõtjad päritolu- või asukohaliikmesriigist sõltumata maksma proportsionaalselt teevõrgu kasutamise intensiivsusega.
Infrastruktuurimaksudele peaks olema võimalik lisada väliskuluelement, mis põhineb liiklusest tulenevatel õhu- ja mürasaastekuludel.
Kui liikmesriik on määranud asutuse, kes kehtestab väliskulumaksu, ei tohiks see asutus olla huvitatud liiga kõrge maksumäära kehtestamisest ja ta peaks seepärast olema sõltumatu asutusest, kes kogub teemaksu ja haldab teemaksust saadavat tulu. [12]

Viited:[muuda | muuda lähteteksti][muuda | muuda lähteteksti]

[1] Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/38/EÜ. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32006L0038 (Vaadatud: 15.03.2020)

[2] Transpordimaksude rakendamise võimalused Eestis. Uuringuaruanne. Koost: 01.10.2015. https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/content-editors/uuringud/ey_transpordimaksud_lopparuanne_2015_final.pdf (Vaadatud: 15.03.2020)

[3] Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/76/EL. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32011L0076 (Vaadatud: 15.03.2020)

[4] Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/62/EÜ. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A31999L0062 (Vaadatud: 15.03.2020)

[5] Transpordimaksude rakendamise võimalused Eestis. Uuringuaruanne. Koost: 01.10.2015. https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/content-editors/uuringud/ey_transpordimaksud_lopparuanne_2015_final.pdf (Vaadatud: 15.03.2020)

[6] Transpordimaksude rakendamise võimalused Eestis. Uuringuaruanne. Koost: 01.10.2015. https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/content-editors/uuringud/ey_transpordimaksud_lopparuanne_2015_final.pdf (Vaadatud: 15.03.2020)

[7] European Commission. Passenger car taxation. https://ec.europa.eu/taxation_customs/individuals/car-taxation/passenger-car-taxation_en (Vaadatud: 15.03.2020)

[8] Transpordimaksude rakendamise võimalused Eestis. Uuringuaruanne. Koost: 01.10.2015. https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/content-editors/uuringud/ey_transpordimaksud_lopparuanne_2015_final.pdf (Vaadatud: 15.03.2020)

[9] Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/76/EL. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32011L0076 (Vaadatud: 15.03.2020)

[10] Transpordimaksude rakendamise võimalused Eestis. Uuringuaruanne. Koost: 01.10.2015. https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/content-editors/uuringud/ey_transpordimaksud_lopparuanne_2015_final.pdf (Vaadatud: 15.03.2020)

[11] Transpordimaksude rakendamise võimalused Eestis. Uuringuaruanne. Koost: 01.10.2015. https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/content-editors/uuringud/ey_transpordimaksud_lopparuanne_2015_final.pdf (Vaadatud: 15.03.2020)

[12] Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/76/EL. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32011L0076 (Vaadatud: 15.03.2020)

-----------------------------------------------------------------------

Kuidas on korraldatud erinevates riikides teede maksustamine (Saksa, Eesti, Austria, Soome jne.)[muuda | muuda lähteteksti][muuda | muuda lähteteksti]

Euroopa Liidus maksustatakse teid kahe tüübi järgi: toll ehk kilomeetripõhine maksustamine ja ja vinjett ehk kindlaksmääratud aja jooksul kindlaks määratud teedele ligipääsu õigus.[1]

Kaubaveokeid (mis kaaluvad üle 3,5 tonni) puudutavad teemaksud on Euroopa Liidus reguleeritud direktiiviga 1999/62/EC, mida on muudetud direktiiviga 2006/38/EC ning direktiiviga 2011/76/EU.[2] Erasõidukite (sõiduautod, mootorrattad ja alla 3,5 tonnised kaubaveokid) kohta aga selline direktiiv puudub. Küll aga monitoorib Euroopa Komisjon liikmesriikide teemaksustamise skeeme, et need oleksid kooskõlas Euroopa transpordipoliitika eesmärkidega ja Euroopa Liidu asutamislepingu põhimõtetega, mis puudutavad mittediskrimineerimist ja proportsionaalsust.[3]

Kuigi tollide ja vinjettide kehtestamine ei ole liikmesriikidele kohustuslik, seab eeltoodud direktiiv siiski reeglid, mida Euroopa Liidu liikmesriigid peavad jälgima, kui soovivad teede kasutamist maksustada. Mõned olulisemad neist on:

· Tollimaksu sisse nõudmisel peab lähtuma läbitud vahemaast ja sõiduki tüübist

· Vinjetid on kohaldatud tee kasutusaja ja sõiduki heitgaasi klassi järgi

· Ühel teelõigul ei tohi samaaegselt kasutada nii vinjetti kui tollimaksu

· Riiklikud teemaksud ja vinjetid peavad olema mittediskrimineerivad

· Maksustamine peab toimuma sujuvalt, liiklusvoogu tuleb segada nii vähe kui võimalik

· Uue infrastruktuuri rajamisel peavad kehtima maksimaalsed maksumäärad, uutest maksuskeemidest tuleb teavitada

· Teemaks võib sisaldada tasu õhu- ja müra reostamise eest

· Teedemaksust saadud tulu tuleks kasutada Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise teedevõrgu arendamiseks

Kuna teede maksustamine ei ole Euroopa Liidu liikmesriikidele kohustuslik, siis on erinevad riigid kasutanud ka erinevaid lähenemisi (Tabel 1). Tabelis 1 on märgitud riigid, kus konkreetne maksustamislahendus kasutusel on (2015. a. mai seisuga).

Tegemist on kokkuvõtliku tabeliga, mis annab ülevaate välisriikides rakendatud maksudest.


Maks/tasu	Kütuse aktsiis	Teekasutustasu, veo (VA)- ja sõiduautod (SA)				Ummikumaks	Raskeveokimaks¹	Sõiduauto omandimaks
Maks/tasu	Kütuse aktsiis	VA, aeg	VA, läbisõit	SA, aeg	SA, läbisõit	Ummikumaks	Raskeveokimaks¹	Aastamaks	Reg. maks
Rootsi	ON	ON				ON	ON	ON
Soome	ON						ON	ON	ON
Taani	ON	ON					ON	ON	ON
Saksamaa	ON		ON	²			ON	ON
Portugal	ON		ON		ON		ON	ON	ON
Läti	ON	ON					ON	ON	ON
Leedu	ON	ON					ON
Poola	ON		ON		ON		ON
Slovakkia	ON		ON	ON			ON	ON
Iirimaa	ON		ON		ON		ON	ON	ON
Eesti	ON						ON
Märkused: ¹ Kütuseaktsiis ja raskeveokimaks on liikmesriikidele kohustuslikuks rakendamiseks ning nende miinimummäärad on reguleeritud EL-i direktiividega. Vt lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 1999/62/EÜ (raskeveoki omandimaks) ja energiamaksustamise direktiiv 2003/96/EÜ (kütuseaktsiis). ² Alates 2016. aastast plaaneeritakse hakata rakendama ajapõhist teekasutustasu ka sõiduautodele.

Tabel 1. Ülevaade välisriikides kasutusel olevatest maksustamislahendustest.[4] Road transport taxation in some EU countries.

Saksamaa[muuda | muuda lähteteksti][muuda | muuda lähteteksti]

Saksamaal peavad teemaksu tasuma kõik üle 7,5 tonnise täismassiga sõidukid, mis kasutavad liiklemiseks kiirteed. Saksamaa teemaks ei ole käibemaksuga maksustatud. Teemaksu kogutakse sateliitjälgimissüsteemi abil.[5]

Austria[muuda | muuda lähteteksti][muuda | muuda lähteteksti]

Austrias on käibemaksuga maksustatud kõik üle 3,5 tonnised sõidukid. Teemaksu kogutakse pardaseadmetega, mis tagab sujuva liiklemise, sest sõidukitel pole vaja tasumiseks peatuda.[6]

Sloveenia[muuda | muuda lähteteksti][muuda | muuda lähteteksti]

Sloveenias peavad teekasutustasu maksma kõik sõidukid, mis liiguvad tasulistel maanteedel. Alla 3,5 tonnised sõidukid tasuvad teemaksu vinjetiga, üle 3,5 tonnised sõidukid tasuvad teemaksu spetsiaalse pardaseadme abil. Teemaksu määr sõltub sõiduki tüübist ning on maksustatud käibemaksuga.[7]

Eesti[muuda | muuda lähteteksti][muuda | muuda lähteteksti]

Eestis kehtib ajapõhine tasu, mille määr sõltub veoauto haagise täismassidest, telgede arvust ja veoauto heitgaasiklassist.[8] „Raskeveokimaksu seaduse kohaselt maksustatakse raskeveokimaksuga liiklusregistris registreeritud, veoste vedamiseks ettenähtud 12-tonnise või suurema registri- või täismassiga veoauto ning veoautost ja ühest või enamast haagisest koostatud 12-tonnise või suurema registri- või täismassiga autorong, mille veoauto on registreeritud liiklusregistris. Raskeveokimaksuga maksustatakse ainult veoste vedamiseks ettenähtud raskeveokid. Kui veoauto registreerimistunnistusel puudub kanne registrimassi kohta, võetakse maksustamise aluseks veoauto täismass.“[9]

Soome[muuda | muuda lähteteksti][muuda | muuda lähteteksti]

Soome ei ole ühtegi teekasutustasu kehtestanud.[10]

Poola[muuda | muuda lähteteksti][muuda | muuda lähteteksti]

Poolas kehtib teemaks kõikidele üle 3,5 tonnistele sõidukitele. Poola teemaksusüsteem põhineb raadiosidepõhisel kommunikatsioonitehnoloogial ja on täiesti automaatne. Erandiks on Poola kiirteed A1, A2 ja A4 , kus kasutatakse tollisüsteemi.[11]

Viited:[muuda | muuda lähteteksti][muuda | muuda lähteteksti]

[1] https://www.tolls.eu/europe. Vaadatud 08.03.2020

[2] https://ec.europa.eu/transport/modes/road/road_charging/charging_hgv_en. Vaadatud 08.03.2020

[3] https://ec.europa.eu/transport/modes/road/road_charging/charging_private_vehicles_en. Vaadatud 08.03.2020

[4] https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/content-editors/uuringud/ey_transpordimaksud_lopparuanne_2015_final.pdf (Vaadatud: 15.03.2020)

[5] https://www.eurowag.com/et/teenused/teemaks/teemaks-saksamaal/. Vaadatud 08.03.2020

[6] https://www.eurowag.com/et/teenused/teemaks/teemaks-austrias/. Vaadatud 08.03.2020

[7] https://www.eurowag.com/et/teenused/teemaks/teemaks-sloveenias/. Vaadatud 08.03.2020

[8] https://teetasu.ee/. Vaadatud 08.03.2020

[9] https://www.emta.ee/et/eraklient/maa-soiduk-mets-hasartmang/raskeveokimaksust. Vaadatud 15.03.2020

[10] http://www.highwaymaps.eu/finland. Vaadatud 08.03.2020

[11] https://www.eurowag.com/et/teenused/teemaks/teemaks-poolas/. Vaadatud 08.03.2020

EL praktika kohaldamine[muuda | muuda lähteteksti][muuda | muuda lähteteksti]

Diskrimineerimise esinemine taristumaksu rakendamisel[muuda | muuda lähteteksti][muuda | muuda lähteteksti]

Eriarvamus (kohtujurist)[muuda | muuda lähteteksti][muuda | muuda lähteteksti]

Eesti kohtupraktika taristu maksude osas.[muuda | muuda lähteteksti][muuda | muuda lähteteksti]

Teekasutustasu on liiklusseaduses määratletud rahalise kohustusena ning selle tasumine annab isikule õiguse üle 3500 kilogrammise veoauto ja selle haagisega kasutada kindla ajavahemiku jooksul avalikult kasutatavat teed. Juhil on sõidu alustamine keelatud, kui teekasutustasu pole tasutud.

Kuna teekasutustasu on määratud veoautodele, siis on Eesti kohtupraktikas vaieldud selle üle, millised sõidukid on aga veoautod, millega liiklemine on maksustatud.

Tartu Maakohus on leidnud direktiivi 2007/46 ja Eesti Vabariigi liiklusseadust tõlgendades, et veoautodena on teekasutustasu kehtestamisel mõeldud sõidukeid, mis üle 3,5 tonni ning mis on mõeldud kaubaveo või veoste vedamiseks. Seetõttu on Tartu Maakohus leidnud, et sõidukeid, mis ei ole ette nähtud veoste või kauba vedamiseks, ei saa käsitleda liiklusseaduse § 1902 mõistes veoautodena, vaid eriotstarbeliste sõidukitena. Maakohtu tõlgendusel ei saa kohustada näiteks liikurkraanade kasutajaid avalikult kasutatavatel teedel teekasutustasu maksma. [1]

Seevastu on aga Riigikohus leidnud, et veoautodena käsitletakse ka sõidukeid, mis pole küll mõeldud kaubaveoks, ent millel on sellise funktsiooni täitmiseks tehnilised eriomadused, milleks on vaja spetsiaalseid kohandusi või seadmeid. Näiteks on veoautona käsitletav ka liikurkraana, mille puhul on tegemist eriotstarbeliste sõidukitega. Kohtupraktika kohaselt tuleb teekasutustasu tasuda seega ka nende veoautode kasutamiseks avalikel teedel, mida kasutatakse eriotstarbeliselt, sealhulgas nii kraanad kui ka puksiirsõidukid. [2]

Viited:[muuda | muuda lähteteksti][muuda | muuda lähteteksti]

[1] TMKo 4-18-6460, 28.03.2019 https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?fid=247961033

[2] RKKKo 4-18-6507, 25.10.2019 https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?fid=258370701