Mustand:Ehitusgeodeesia

Ehitusgeodeesia (ingl construction geodesy) ehk ehitusmõõdistamine on viitepunktide ja märkide esiletoomine ning loomine, mis on aluseks uute ehitiste (hoonete või teede) ehitusel.

Ehitusgeodeetilise mõõdistamise eesmärk on koguda vajalikke lähteandmeid maa-alade planeerimiseks, ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks.

Ehitusgeodeetilised tööd algavad ehitise jaoks planeeritud maa-ala mõõdistamisega ja täpse topograafilise plaani koostamisega, mis on projekteerijate töö aluseks. Peale ehitusprojekti valmimist märgib geodeet ehitise loodusesse ja teeb kogu ehitustöö ajal vajalikke märkimistöid ja kontrollmõõtmisi. Geodeet peab oskama reaalselt teha välimõõtmisi ning sellele järgnevat andmetöötlust. Geodeesia ei tunne riigipiire, seega sellealased teadmised ja oskused kehtivad igal pool. Täna on geodeedid eriti nõutud just kiirelt arenevates piirkondades ning Eesti geodeedid on leidnud rakendust üle terve maailma paiknevatel vastutusrikastel ehitusobjektidel.

Ehitusgeodeesia ajalugu

Ehitusgeodeesia on meie ümber olnud juba sajandeid. Erialana on see tekkinud alles viimase 50. aasta vältel.  Märgid näitavad, et ehitusgeodeesia juured liiguvad tagasi aega, mil tekkisid alles esimesed püramiidid. Samuti on märke, et egiptlased on maa mõõtmisel kasutanud köit. Köiega tehti erinevate kauguste peale sõlmed, aitamaks täpsemate tulemuste jõudmiseni. Kreeklased paistsid silma esimese diportri leiutamisel, mida kasutati maapealsete elementide mõõtmiseks kinnistul. Antud sündmus viis edasi ka esimese maamõõtmismeetodite standardi ja juhendi koostamisele. Ajas edasi (1760-1830 aastatel) tekkisid suured eluased. Selle alusel loodi ka esimene seaduslik maamõõtjate grupp, mis ka tänapäevani tuntud. Esmakordselt 1965. aastal renoveerimistööde arvu suurendamise tõttu tekkis nõue ehitusobjektide järelevalvele. Oli vaja inimesi, kes viiksid läbi kontrolle, mis vastaksid seaduslikele eeskirjadele ja nõuetele. Tegu oli märkimisväärsete muutustega, mis ehitusgeodeesia eriala arendasid ning 1970. aastatel iseseisva eriala moodustasid.

Ehitusgeodeesiaga seotud tööülesanded

Geodeetiliste kaartide koostamine

Objekti (hoone, tee, tunnel, sild) omadused sõltuvad peamiselt selle asukoha ruumilistest omadustest, kuhu need ehitatakse. Seega on oluline tähelepanu pöörata mõõdistuskaardi loomisele, mis on aluseks projekteerimisele. Projekti dokumentatsiooni koostamisel lähtutakse sotsiaalsetest, majanduslikest ja ökoloogilistest aspektidest. Mõõdistuskaardid tehakse riiklikes koordinaatsüsteemides ning need sisaldavad georuumilisi andmeid.

Objekti geomeetria jälgimine ehituse käigus

Objekti geomeetria on objekti projekteerimine 3-mõõtmelisena riiklikus koordinaatsüsteemis koos vastava infrastruktuuriga. Projekteeritud objekti punktid märgitakse ning nendest lähtutakse ehitamisel. Teatud tüüpi objektide puhul on vajalik selle geomeetria pidev jälgimine ehitamise ja samuti objekti kasutamise ajal ehk deformatsioonide jälgimine, mida tehakse perioodiliselt.

Aerofotogrammeetrimine

Fotogrammeetria on tehnoloogia, mis kogub teavet kolmemõõtmeliste objektide ja ümbritsevate alade kohta fotomaterjali kaudu. Aerofotogrammeetria puhul kogutakse infot lennukiga, helikopteriga või drooniga. Sellel on 80% suurem efektiivsus võrreldes klassikaliste maapealsete salvestusmeetodite või kommertskopteritega.

3D laserskaneerimine

3D laserskaneerimise peamiseks eeliseks võrreldes teiste maapealsete mõõtmistehnikatega on see, et lühikese aja jooksul saab koguda suure hulga andmeid, vähendades välitööde mahtu. Objekt on esitatud punktidena, mistõttu on võimalik saada modelleerimisega visuaalselt täpne kolmemõõtmeline objekt.