Morna Õnne talu

Allikas: Vikipeedia
Morna õnne talu peamaja ja veinikelder

Morna Õnne talu on talu Lõuna-Eestis Karksi kihelkonnas Mulgimaal, Karksi-Nuiast 8 km kaugusel endise Morna mõisa maadel.

2010. aastal soetas Morna mõisa moonakamaja ja hilisema õunakuivati perekond Gavronski. Moonakamaja on elu- ja seminaripaik, samas on veinikelder ning veinikoda. Viinamäel on 4000 viinapuud, saaki annavad kaks põldu mustasõstrapõõsaid ja hektarijagu kirsipuid.

Talu teeb viinamarja-, mustasõstra-, kirsi-, rabarberi-, vaarika-, jõhvika- ja mustika-, aga ka kasemahlaveini. Praegu valmib 1000 pudelit aastas.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Morna mõis oli kuni 1919. aasta võõrandamiseni Sieversite perekonna valduses, mõisa viimane omanik oli Karl von Sievers. Sieversi äi, Vagneri aiaäri ülemaednik, taanlane Ernst Ohlsen, istutas Mornas põllud ja kännustikud noori õunapuid täis, kuivendas suure tüki raba ja asutas sinna puukooli, ehitas kasvumajad ja roosikasvanduse. Ärisidemed olid näiteks Riia, Peterburi ja Moskvaga.

Esimene maailmasõda tõmbas tõusvale ärile kriipsu peale. Sieversid lahkusid Saksamaale, jäid vaid vanad Ohlsenid. Pärast perioodi, kus ärimehed Tallinnast olid kasutanud Morna aiatalu riiklike toetuste väljapetmiseks, andis 1929. aastal riik selle hallata lähedalasuvale Polli riigimõisale.

Kool lõpetas oma töö 1946. aasta kevadel. Alates 1945. aastast töötas Pollis ka äsja loodud teaduslik uurimisasutus Polli Aianduse ja Mesinduse Instituut, 1946 Eesti NSV Teaduste Akadeemia Põllumajanduse Instituut, mille osaks jäid ka Morna aiad, kus tehti õuna-, pirni-, ploomi- ja kirsisortide katsetusi ja aretati hulk uusi puuviljasorte: Pollis on aretatud 26 õuna-, 3 pirni-, 19 ploomi-, 1 hapu ja 16 magusa kirsipuu sorti ning 4 maasika-, 6 vaarika-, 1 punasesõstra-, 3 valgesõstra-, 13 mustasõstrasorti ja 1 karusmarjasort.

2000. aasta paiku oli taastas perekond Mets elamuks mõisa tuuliku vareme, süvendas paisjärve ja taastas mitukümmend hektarit õunapuuaeda.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]