Mine sisu juurde

Mootorsaan

Allikas: Vikipeedia
Mootorsaan
Vene sooja salongiga mootorsaan


Mootorsaan on motoriseeritud sõiduk, mis on mõeldud talvel sõitmiseks ja lumel lõõgastumiseks. See on juhitav nii lume kui ka jää peal ning selle jaoks ei ole vaja eraldi teerada, vaid on mõeldud sõitmiseks avatud maastikul.

Mootorsaaniga sõitmine on sport, mida paljud inimesed võtavad tõsise hobina. Vanematesse mootorsaanidesse mahtus kaks inimest, kuid enamik viimase 25 aasta jooksul toodetud mootorsaane on ette nähtud ühele sõitjale. Kahekohalisi mudeleid on turul väga vähe. Mootorsaanidel ei ole palju piirdeid peale tuuleklaasi. Mootorsaan liigub edasi mootorsaani tagaosas paikneva ning mootori jõul töötava roomiku abil. Esiosas on aga suusad, mille abil saab suunda muuta. Algselt kasutati mootorsaanidel kahetaktilist bensiiniga töötavat sisepõlemismootorit. 2000. aastatest on turul ka neljataktilised mootorid. XX sajandi teisel poolel läks moodi vabal ajal mootorsaaniga sõitmine. Suviti on võimalik mootorsaaniga sõita murul, asfaldil või isegi üle vee.

Kaubamärgid

[muuda | muuda lähteteksti]

Edgar ja Allen Hetteen ning David Johnson (Roseau, Minnesota) olid esimeste hulgas, kes ehitasid praktilise mootorsaani aastail 1955–1956. Esimesed masinad olid rasked (450 kg) ja aeglased (32 km/h). Nende firma sai nimeks Polaris Industries.

Juba 1960. aastal muutusid mootorid varasemaga võrreldes kergemaks ja väiksemaks. Joseph-Armand Bombardier leiutas meile teadaoleva kaasaegse mootorsaani avatud ühe- või kahekohalise juhikabiiniga. Ta hakkas seda müüma oma firmas (Bombardier Inc.) Ski-Doo nime all. Konkurendid kopeerisid ja täiustasid tema disaini; 1970. aastal oli üle saja mootorsaani tootja. 1970–1973 müüdi kaks miljonit masinat. Paljud mootorsaani firmad olid väikesed ning suuremad tootjad olid tihtipeale mootorratta ja päramootori valmistajate katsetused edasi arendada uut turgu. Enamik nendest firmadest läks 1973. aastal õlikriisi ning majanduslanguse tõttu pankrotti või omandati suuremate firmade poolt. Müük tõmbus järsult tagasi 1997. aastal, kuid edaspidi vähenes tasapisi. Seda tänu soojematele talveilmadele ning kõigil neljal aastaajal kasutatavate ATV-dele.

Alpina mootorsaane toodetakse Itaalias Vienzas firmas Alpina s.r.l., mis kaheroomikulisi mootorsaane tootnud juba aastast 1995.

Alpina toodab ühte põhilist kaheroomikulist mudelit. Aastal 2002 esitleti neljataktilist Sherpat. Enne seda pakkus Alpina kahetaktilisi mootorsaane (Superclass). Praegu on neljataktiline Sherpa peamine toodetav masin. 2017. aastast on saadaval Superclassi uus versioon paljude uuenduste ja uue neljataktilise mootoriga. Sherpa on varustatud 1,6-liitrise bensiini jõul töötava neljasilindrise ridamootoriga. Uus Superclass on varustatud 1,2-liitrise 3-silindrise neljataktilise bensiini jõul töötava mootoriga.

Sherpa ja Superclassi on mõeldud töötamiseks, näiteks varustuse või kaubaveo kelgu vedamiseks, mitme reisija vedamiseks ja sügava lume läbimiseks. Need mootorsaanid on võimelised vedama suuri koormaid tippkiirusega kuni 84 km/h. Laiad topeltroomikud aitavad masinal "hõljuda" lumepeal ilma, et nad lumme sisse vajuks või kinni jääks.

Praegune turg

[muuda | muuda lähteteksti]

Võimsad kaasaegsed mootorsaanid on võimelised sõitma kiirusega üle 240 km/h. Võidusõidumootorsaanid on võimelised sõitma kiirusega rohkem kui 320 km/h. Mootorsaanid on laialdaselt kasutusel Arktilistel aladel reisimiseks, kuigi Arktika väike elanikkond tähendab ka võrdlemisi väikest turgu. Enamik mootorsaane müüakse vabaaja veetmise eesmärgil. Mootorsaanide arvukus Euroopas ja mujal maailmas on väike, kuid kasvav.

Esimestel lumesaanidel oli kõigest 5-hobujõuline mootor, kuid mootori suurus ja jõudlus on märgatavalt paremaks muutunud. 1990. aastate alguses olid suurimad mootorid 115-hobujõulised. 2010. aastaks on paljude mootorsaanide mootorid 150+ hobujõudu ja palju mudeleid ka 180-hobujõulised. Mootorsaanid on võimelised liikuma mööda järske nõlvasid tagasilibisemiseta.

Keskkonnamõjud

[muuda | muuda lähteteksti]

Mootorsaanide keskkonnamõju on pakkunud palju kõneainet. Valitsused on tasapisi hakanud tähelepanu pöörama mürale ja õhu saastamisele.

Viimasel sajandil on paljudel tootjatel õnnestunud luua vähem saastavaid mootoreid. Yamaha ja Arctic-Cat olid esimesed, kes hakkasid masstoodanguna tootma neljataktilisi mudeleid, mis on tunduvalt vähem saastavad, kui varajased kahetaktilised masinad. Uurijad, õpilased ja ka kooli lõpetanud inimesed võtavad osa konkurssidest, et vähendada mootorsaanide heitgaaside mõju. Mischigan Technological University korraldab iga-aastast üritust "The Clean Snow MobileChallenge", millest võivad osa võtta USA ja Kanada elanikud.

Maksimaalse müra piirangud on seaduse poolt kehtestatud nii mootorsaani kui ka tarvikute tootmisel. 2009. aastaks tekitasid mootorsaanid 90% vähem müra kui 1960. aastatel, kuigi endiselt oli palju kaebusi. Püüdlused vähendada müra seisnevad eelkõige vedrustuse komponentide ja roomikute mehaanilise müra vähendamises. Vastuolulised on järelturu väljalaske süsteemide kasutamine. Need suurendavad mootori võimsust, kuid need teevad ka palju suuremat müra võrreldes tehase väljalaskesüsteemidega.

Viitamistõrge: <references>-siltide vahel olevat <ref>-silti nimega "can" ei kasutata eelnevas tekstis.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]