Montgomery busside boikott
Montgomery busside boikott oli USAs Alabama osariigi pealinnas Montgomerys ligi aasta kestnud rassilise diskrimineerimise vastane protestiaktsioon ja üks kodanikuõiguste liikumiste alussündmusi. Boikott kestis 5. detsembrist 1955 kuni 20. detsembrini 1956.
Lõunaosariikides olid peale orjapidamise kaotamist ja Rekonstruktsiooni tekkinud tugevad rassilised pahameeletunded, palju võeti vastu nn. Jim Crow seaduseid rassilise segregatsiooni kehtestamiseks. Ka Montgomery ei olnud erand - 1900. aasta linnaseadustega oli linnaliinibussides rassiline eraldatus kohustuslik. Afroameeriklasi ei palgatud bussijuhtideks, nad pidid sõitma busside tagaosas ja valgenahalistele oma istekohti loovutama, kuigi ligi 75% sõitjatest olid mustanahalised.[1] Ka bussijuhid kiusasid tihti mustanahalisi sõitjaid - andsid vähem raha tagasi või jätsid neid bussist maha.[2]
Aasta enne busside boikotti oli USA ülemkohus ühel häälel Brown vs. Board of Education otsuses teatanud, et koolide rassiline segregatsioon oli Põhiseadusega vastuolus. Valgenahalised lõunaosariiklased reageerisid sellele vägagi vastumeelselt, paljud valged bussijuhid astusid seepeale Kodanike Nõukogudesse (Citizens Council).
1955. aasta 1. detsembriks oli Montgomerys aasta jooksul vahistatud vähemalt neli mustanahalist naist, kes olid keeldunud segregatsiooniseadusi jälgimast - 15-aastane Claudette Colvin 2. märtsil, 36-aastane Aurelia Browder 19. aprillil ning seitsmekümnendates aastates Susie McDonald ja 18-aastane Mary Louise Smith 21. oktoobril. Montgomery busside segregatsiooniseaduse kohaselt olid kümme kõige eespoolseimat istekohta reserveeritud valgenahalistele sõitjatele, kümme kõige tagapoolseimat mustanahalistele ja vahepealsed kuusteist ei olnud reserveeritud, kuid segregatsioonireeglitega. Valgenahalised sõitjad täitsid keskmiseid istekohti eestpoolt tahapoole, mustanahalised tagantpoolt ettepoole, kuni kõik istekohad olid täidetud. Kui bussi sisenes veel mustanahalisi sõitjaid, pidid nad seisma. Kui bussi sisenes aga valgenahalisi sõitjaid, pidid mustanahalised, kes istusid esiosale kõige lähedaimas reas, neile oma istekohad loovutama; valge- ja mustanahalised ei tohtinud istuda üksteisega samas reas. Ka bussijuhid jälgisid regregatsiooninõuete täitmist, nad võisid silti "Colored" liigutada või selle üldse ära võtta. Mõnikord sundisid bussijuhid ka mustanahalisi sõitjaid peale sõidu eest maksmist bussist väljuma ja siis uuesti sisenema tagauksest, kuid osadel kordadel ei oodanud seejärel neid ära, vaid sõitsid ilma nendeta minema.
1. detsembril 1955 kella 18 ajal sisenes Montgomery kesklinnas ühte bussi 42-aastane Rosa Parks, kes istus esimesse vaheistekohtade ritta. Kolm peatust hiljem tulid bussi peale mitu valgenahalist sõitjat, kui bussijuht James F. Blake märkas, et kaks-kolm valgenahalist sõitjat seisid ja eespoolsed istekohad oolid täidetud, liigutas ta "Colored" sildi Rosa Parksi selja taha, käskides Parksil ja teisel kolmel mustanahalisel oma istekohad valgetele loovutada. Irooniliselt oli Parks 1943. aastal bussi peale läinud ja maksnud sõidu eest, mispeale aga käskinud täpselt sama bussijuht - James F. Blake - tal bussist väljuda ning linnaseadust järgides siseneda seejärel tagauksest. Blake aga sõitis ilma temata minema ja jättis ta vihma kätte. Parks ei olnud bussi sisenedes märganud, et bussijuht oli sama. Kolm mustanahalist, kes istusid Parksiga samas reas, vabatasid oma kohad, kuid Parks keeldus, mispeale ta vahistati.
4. detsembril kuulutasid Montgomery mustanahaliste kirikud busside boikoti plaani, sellest näägiti ka ajalehes Montgomery Advertiser. 5. detsembril mõisteti Parks 30 minutit kestnud kohtuprotsessil süüdi korrarikkumises, talle määrati 10-dollarine rahatrahv (lisaks veel 4 dollarit kohtukulud). Protsessiga samal päeval jagas Naiste Poliitnõukogu (Women's Political Council) välja 35 000 lendlehte, millest kutsuti mustanahalisi Montgomery elanikke bussidega mitte sõitma. Paljud boikoteerijad alustasid ka autode jagamist, nad kas laenasid oma autod välja või sõidutasid nendega ise. Mustanahalised taksojuhid küsisid sõidu eest 10 senti, sama hind mis bussipiletil. Seepeale andis Montgomery linnanõukogu 8. detsembril välja käsu arreteerida taksojuhid, kes küsisid sõitjatelt sõidu eest vähem kui 45 senti.
5. juunil 1956 otsustas föderaalse apellatsioonikohtu Alabama keskosa ringkonnakohus, et rassiline segregatsioon bussides oli põhiseadusevastane, kuna Alabama osariik otsuse vaidlustas, siis boikott jätkus ning juhtumit hakkas uurima USA ülemkohus, kes 13. novembril jättis ringkonnakohtu otsuse jõusse. Boikott lõppes 20. detsembril 1956.
- ↑ Gallagher, Charles A.; Lippard, Cameron D. (2014). Race and Racism in the United States: An Encyclopedia of the American Mosaic (inglise). Lk 807. ISBN 9781440803468.
- ↑ Smith, Bonnie G. (2008). The Oxford Encyclopedia of Women in World History (inglise). Oxford University Press. ISBN 978-0-19-514890-9.