Monopson

Allikas: Vikipeedia

Monopson (monopsony) on turustruktuur, kus sisendid ostab ainult üks ostja.[1]

Termin pärineb kreeka keelest, kus “monos” tähendab üksikut ja “opsonia” tähendab ostu.

Monopsoni kolm peamist tunnust on:

  1. üks ettevõte, kes ostab kõik kaubad ja teenused turul;
  2. puuduvad teised ostjad turul;
  3. uutel ettevõtetel turule sisenemine raskendatud.

Monopsoni puhul on peamine eelis üksikul ostjal, mis võimaldab kontrollivõimalust, vähendades ostetava kauba või teenuse hinda.[2] Monopsoni klassikaliseks näiteks võib tuua väikelinna, kus tegutseb üksainus tööandja. Senikaua, kuni töötajad ei saa või ei soovi minna tööle elukohast kaugemal, saab ettevõte tegutseda turul kui monopson: tootmistegurite pakkujaid on palju, kuid nõudjaid ainult üks. Ettevõtte põhieesmärgiks on selle käigus kasumi maksimeerimine. Täieliku konkurentsi turul on ettevõte hinnavõitja, sest ta ostab ainult väikese osa turul pakutavast tööjõust. Sel juhul on tööjõu pakkumine täiesti elastne ja pakkumiskõver-horisontaalne sirge. Monopsoni korral on tööjõu pakkumiskõver ühtlasi turupakkumiskõver, millel on positiivne tõus.[1]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Termin monopson võttis esimesena laialdaselt kasutusele Joan Robinson 1932. aastal oma raamatus “The Economics of Imperfect Competition”.[3] Klassikalises kreeka keeles tähendab “opson” kala või üleküpsenud liha ehk “opsonia” viitab tegelikult kala ostmisele. See muudab monopsoni sõnasõnalise tähenduse turuolukorraks, väljendades seda sõnadega ,,ühe kala ostja”.[2] Aristoteles kasutas terviklikku sõna “monopolia” (inglise k.), et tähistada “eksklusiivset müüki”.[4]

Monopson VS monopol[muuda | muuda lähteteksti]

Sarnaselt mõistele monopol tähendab ka monopson täielikku kontrolli mingi teatud turu üle. Peamine erinevus monopoli ja monopsoni vahel on see, et monopolis on müüjatel täielik kontroll turu üle, kuid monopsonis on kontroll ühe ostja käes. Ostja määrab toote hinna ja kontrollib turgu alates toorainest kuni tööjõuni välja. Teine erinevus monopoli ja monopsoni vahel on kaubanduse kontroll. Monopoli puhul on võim tootja käes, samas monopsoni korral tarbija käes. Mõlemad olukorrad võivad põhjustada turu ebaefektiivsust, näiteks monopolis peavad tarbijad vastama kõrgematele hindadele. Monopsonis võib tekkida olukord, kus töötajad peavad leppima madalama palgaga, mille tulemusel kehtestatakse ka madalamad hinnad.[2]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Kerem, Kaie; Keres, Kadrian; Randveer, Mare (2004). Mikroökonoomika alused. Tallinn: Külim. Lk 267, 298. ISBN 9985-9522-2-7.
  2. 2,0 2,1 2,2 "Monopsony: Definition, Causes, Objections, and Example". Investopedia (inglise). Vaadatud 25. märtsil 2024.
  3. "Joan Robinson | Keynesian economics, Cambridge, Marxism | Britannica". www.britannica.com (inglise). Vaadatud 25. märtsil 2024.
  4. Thornton, Robert J (1. mai 2004). "Retrospectives: How Joan Robinson and B. L. Hallward Named Monopsony". Journal of Economic Perspectives (inglise). 18 (2): 258. DOI:10.1257/0895330041371240. ISSN 0895-3309.