Mokili keel

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Mokili keel (Mokilese)
Piirkonnad Mokili (Mwoakiloa) atoll Karoliinid idaosas; Pohnpei saar
Kokku kõnelejaid 1500 kõnelejat, Mikroneesias 1050, Mokili atollil alla 500.
Keelesugulus

Austroneesia hõimkond

Kesk-Ida-Austroneesia keelkond
Malai-Polüneesia keeled
Mikroneesia keeled
Mokili keel

Mokili keel (inglise keeles Mokilese, Mokil, Mwoakilese, Mwoakiloa[1]) on Austroneesia hõimkonda, täpsemalt Kesk-Ida-Austroneesia keelkonda kuuluv keel, mida kõneldakse Mokili (Mwoakiloa) atollil Karoliinide idaosas; Pohnpei saarel ning vähesel määral ka USA-s.[1] Kõikidel aladel kokku on umbes 1500 kõnelejat, neist Mikroneesias 1050 ja Mokili atollil alla 500. (Kõnelejate arvu andmed pärinevad aastast 1979.)[1]


Keele struktuur[muuda | muuda lähteteksti]

Fonoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Kuna mokili keel on Pohnpei dialekt, siis on sellel samasugune tähestik.

Täishäälikud ja diftongid

a e i o oa u ai au ei eu oi ou
[a] [e] [i] [o] [oa] [u] [ai] [au] [ei] [eu] [oi] [ou]

Kaashäälikud

d k l m mw n ng p pw r s t w
[t] [k] [l] [m] [mw] [n] [ɳ] [p] [pw] [r] [s] [ʧ] [w]
Täishäälikud
Esivokaalid Keskvokaalid Tagavokaalid
Kõrged i u
Keskkõrged e o
Keskmadalad e oa
Madalad a
Kaashäälikud
Labiaalsed Apikaalsed Palataalsed Velaarsed
Klusiilid e stophäälikud p d j k
Frikatiivid e hõõrdhäälikud s
Nasaalid e ninahäälikud m n ng
Lateraalid e külghäälikud l
Flap 'id e ühekordsed värihäälikud r

[2]

Süntaks[muuda | muuda lähteteksti]

Sõnajärjekord lauses on SVO: subjekt, verb, objekt.[3]

Morfoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

1) Instrumentaali ja komitatiivi tunnus on –ki.[3]

2) Nimisõnafraasi saab moodustada koos numbriliste prefiksitega. Nimisõnafraas koosneb nimisõnast ja numbrist, kus viimane jaguneb veel omakorda numeraaliks ja klassifikatsiooniks ehk skemaatiliselt näeb see välja nii:

Mokili keel

Numbriliste klassifikatsioonide tüvelõpud:

  • -men = elusolendid (inimesed, linnud, loomad)
  • -pas = pikemad/suuremad objektid (pliiats, laul jne)
  • -kij = asjad, mis koosnevad osadest või tükkidest
  • -w = üldine klassifitseerija [4]


3) Sõnades (numbrites) saab esineda ka täishäälikute kadu/väljajättu, kui kasutatakse eelmises punktis väljatoodud tüvelõppe:

Mokili keel

[4]


4) Tegusõnade pööramisel on isikute lõppudel mitmeid võimalusi. Kui sõna tüvi lõppeb täishäälikuga, tuleb kasutada neid lõppe:

Ainsus Kaksus (duaal) Mitmus Kaugsus
1. isik Inklusiiv -sa -sai -hs
Eksklusiiv -i(oa) -ma -mai -mi
2. isik -mw(en) -mwa -mwai -mwi
3. isik -a -ra -rai -hr
Konstruktiiv -n

Kui sõna tüvi lõppeb kaashäälikuga, tuleb kasutada neid lõppe:

Ainsus Kaksus (duaal) Mitmus Kaugsus
1. isik Inklusiiv -isa -isai -ihs
Eksklusiiv -ihoa -ima -imai -imi
2. isik -imwen -imwa -imwai -imwi
3. isik -in -ira -irai -ihr
Konstruktiiv -in

[4]

Arvsõnad[muuda | muuda lähteteksti]

Mokili keeles on arvsõnade väljendamiseks palju võimalusi. Enamik mokili keelt kõnelevaid inimesi aga nimetaksid kõigepealt variandid tulbas a).

a b c d
1 ew emen apas ekij
2 riaw roahmen rahpas riahkij
3 jiluv jilmen jilpas jilkij
4 pahw pahmen pahpas pahkij
5 limoaw limmen limpas limkij
6 wonow wonmen wonpas wonkij
7 ijuw ijmen ijpas ijkij
8 waluw walmen walpas walkij
9 duoaw dohmen dohpas dohkij
10 eijek
  • a) tulba numbreid kasutatakse määratletud e definiitsetest asjadest rääkides nt: puk riaw – kaks raamatut.
  • b) tulba numbreid tuleb kasutada inimeste või loomade arvu väljendamisel. [ a) tulba numbreid kasutada ei tohi ] Nt: woal roahmen – kaks meest.
  • Määratlemata e indefiniitsetest asjadest rääkides tuleb kasutada numbreid tulpades c) ja d). nt: suhkoa rahpas – kaks puud; me dohkij – üheksa asja.

Mokili keeles on ka teatud grupp numbreid (1-9), mida ei kasutata nimisõnade loendamiseks.

1 oahd
2 ari
3 ejil
4 oapoang
5 alim
6 ohn
7 eij
8 awal
9 adu

Nende numbrite põhjal moodustatakse nädalapäevade nimetused. Nädalapäevade moodustamiseks kasutatakse morfeemi –ni ja see liidetakse numbrile:

  • ni + oahd = nioahd – esmaspäev
  • niari – teisipäev
  • niejil – kolmapäev
  • nioapoang – neljapäev
  • nialim – reede

Nädalavahetuse väljendamiseks aga see süsteem ei toimi, laupäeva ja pühapäeva kohta on neil veel eraldi sõnad:

  • rehn koaunop – laupäev
  • rehn joarwi - pühapäev[4]

Keelenäide[muuda | muuda lähteteksti]

John johnpadahk-men

John on õpetaja

Ih mine Hawaii

Ta on Havail.

[5][3]

Kajelehlia

Üldine tervitus

Ia koanila?

Kuhu sa lähed?

Ngoah mweoku kaua

Ma armastan sind

Kirjaviis[muuda | muuda lähteteksti]

Kasutab ladina tähestikku. [1]

Huvitavat[muuda | muuda lähteteksti]

Kui näiteks saksa keeles tähendab sõna Hand vaid labakätt ja sõna Arm käe kogu ülejäänud osa, siis mokili keeles on süsteem sama kui eesti keeleski, kus me üldistame ja kasutame mõlemaks väljenduseks üht terminit. Mokili keeles: poa. Sõrmede kohta on aga 2 erinevat väljendust: jaid ja jandin poa.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]