Modaalne džäss

Modaalne džäss ehk laadiline džäss (inglise keeles modal jazz) on džässmuusika stiil, milles kasutatakse akordilise kulgemise asemel muusikalisi laade harmoonilise raamistikuna.

Pärinedes 1950. aastate lõpust ja 1960. algusest, on modaalse džässi esimesteks musternäidisteks Miles Davise 1958. aasta teos "Milestones", 1959. aasta album "Kind Of Blue" ning John Coltrane'i klassikalised kvartetid ajavahemikust 1960–1964.

Teiste tähtsate modaalse džässi esitajate hulka kuuluvad Woody Shaw, Bill Evans, Herbie Hancock, Wayne Shorter, McCoy Tyner, Larry Young, Pharaoh Sanders, Joe Henderson, Chick Corea ja Bobby Hutcherson.

Modaalse džässi peamiseks omaduseks on meloodias järgneva kasutamine:

1. aeglane harmooniline rütm
2. pedaalid ja burdoonid
3. puuduvad või vähendatud standardfunktisionaalsed akordikulgemised
4. neljandikharmooniad või -meloodiad
5. polütonaalsus

Ajalugu

Miles Davis 1971. aastal

Modaalse džässi mõistmine vajab teadmisi muusikaliste laadide vallas. Nii bebop'is kui ka hard bop'is kasutavad artistid akorde soolode taustaheli tekitamiseks. Laul algab teemaga, mis tutvustab soolo akorde. Neid akorde korratakse läbi terve laulu, samal ajal kui sooloesitajad mängivad uusi improviseeritud teemasid üle akordide kordamise kulgemise.

1950. aastateks, lisaks akordidele improviseerimine oli saanud niivõrd domineerivaks džässi osaks, et artistidele anti tihtipeale loo salvestamise päeval ainult akorde, mille järgi mängida.

Teooria

Tähtsate modaalse džässi teoste hulka kuuluvad Miles Davise ,,So What'' ning John Coltrane'i ,,Impressions''. Teiste tähtsate teoste hulka kuuluvad veel Miles Davise ,,Flamenco Sketches'', Bill Evansi ,,Peace Piece'' ning Wayne Shorteri ,,Footprints''.

Teoseid

Miles Davise album ,,Kind Of Blue'' on üks kõige rohkem müüdumaid džässialbumeid. Albumit võib nimetada avastusretkeks läbi modaalse džässi võimaluste.