Mineraalväetised

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Mineraalväetis)
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Ammooniumnitraat

Mineraalväetis on väetise tüüp, milles taimetoiteelemendid esinevad anorgaaniliste ühenditena[1]. Mineraalväetis võib olla inimese poolt toodetud ja ka looduslik. Mineraalväetis sisaldab vajalikke aineid, mis on tähtsad taime normaalseks kasvuks ja arenguks. Väetis tavaliselt sisaldab lämmastikku, kaaliumi ja fosfori. Mineraalväetised jagunevad tahketeks ja vedelateks[2].

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Märke väetiste kasutamisest on leitud vanade egiptlaste, roomlaste ja babüloonlaste kirjutistest. Leiti, et vanad rahvad kasutasid puutuhka suurema saagi saamiseks põllule, mis on omamoodi looduslik mineraalväetis. Samuti on leitud, et keskajal kasutati ka surnuid kalu, mis visati põllule väetamise eesmärgil. Teadlased on arvanud, et kala hakati väetisena kasutama juba 1620. aastatel.[3]

Tahked mineraalväetised[muuda | muuda lähteteksti]

Tahked mineraalväetised on tahkes olekus mineraalväetised. Tahked mineraalväetised jagunevad kristallilisteks, granuleeritud ja amorfseteks väetisteks. Kristallilisel kujul on tüüpilised väetised ammooniumsulfaat ja kaaliumkloriid. Tüüpilised granuleeritud väetised on näiteks karbamiid, ammooniumnitraat ja topeltsuperfosfaat. Amorfne pulber on näiteks lubilämmastik.[2]

Vedelad mineraalväetised[muuda | muuda lähteteksti]

Vedelad mineraalväetised on vedelas olekus mineraalväetised. Vedelaid mineraalväetisi saab jagada kolme rühma nende käitlustehnoloogiliste eripärade järgi:

1) Kontsentraatväetised. Need ei ole enne väetamist muude ainetega lahjendatud.

2) Väetiste lahused. Nendes on komponendid lahustunud kujul.

3) Suspensioonväetised. Need vajavad enne tarvitamist loksutamist või sisaldavad stabilisaatoreid, mis peaksid hoidma suspensiooni ruumiliselt ühtlasena.[2]

Väetiste andmine[muuda | muuda lähteteksti]

Põllukultuurile on oluline, et väetis oleks õige tüüp, õige kogus, õigel ajal ning õiges kohas antud. Nende faktorite optimeerimine tagab kõige parema saagikuse ja hinna suhte. Igal põllukultuuril ja mullatüübil on valdavalt erinevad väetistarbed, nende arvutamiseks on vaja laboratoorseid andmeid.[4] Eestis on võimalik laborisse analüüsimiseks viia oma mullaproovid Põllumajandusuuringute Keskusesse.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018". (vaadatud 09.05.2022)
  2. 2,0 2,1 2,2 Kalvi Tamm, Raivo Vettik, Taavi Võsa, Jaanus Siim, Peeter Viil (2013). Väetiste käitlustehnoloogiad- ja masinad. Eesti Maaviljeluse Instituut. ISBN 978-9949-9376-3-9. (vaadatud 11.05.2022)
  3. Michael O'Connor (21. september 2021). "The History of Fertilizer". BackyardBoss. (vaadatud 11.05.2022)
  4. IFA, WFO, GACSA (2016). Nutrient Management Handbook. (vaadatud 20.05.2022)