Mikk Pärnits

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Mikk Pärnits (sündinud 3. septembril 1985 Uulus) on eesti kirjanik, tõlkija ja kultuurikriitik.

Pärnits lõpetas 2004. aastal Pärnu Raeküla Gümnaasiumi.

Ta on olnud seotud rühmitustega Nihilist. On kirjutanud teravas sõnastuses peavoolulisi hoiakuid ründavat kultuurikriitikat[1][2]. Jooksvalt avaldab Pärnits oma tekste võrguressursis Patreon: "Selle asemel, et paigutada oma loomingut ning kirjutisi erinevatesse Eesti ajakirjandus- ja meediaväljaannetesse, alustasin ma oma Patreoni leheküljega". [3]

18. augustil 2020 anti Mikk Pärnitsale vägivallaennetuse auhind Instagrami kampaania "See pole okei" algatamise eest.[4] Päev hiljem teatas justiitsminister Raivo Aeg, et see toimus auhinna statuuti rikkudes ning seega oli Pärnitsale auhinna andmine tühine.[5] Auhinna statuut näeb ette, et auhinnakomisjon esitab auhinna saajad ministrile kinnitamiseks, aga seda ei tehtud.[5] Kogu temaatika pälvis palju meediatähelepanu.[6][7][8]. 21. augustil kinnitas justiitsminister Raivo Aeg autasustamise käskkirja, kuid ühe erandiga: Pärnitsa osas lükkas ta komisjoni ettepaneku tagasi. Mikk Pärnits oli presidendi tänuüritusel oma riietuse ja kõnega ning ka varasemate väljaütlemistega poleemikat tekitanud[9].

Ilmunud raamatud[muuda | muuda lähteteksti]

  • Näiv on jääv (lühijutud) 2005.
  • Hundikutsikaeetika 2009.
  • Peremees ja parasiit, ehk, Armastuslugu lastele. 2013.
  • Symboolne eesti pimedus 2014.
  • Kaotaja 2014.
  • Külmad on nende nimed 2015.
  • Nihilist.fm. Final cut 2017.
  • Kõikide asjade valgus 2019.
  • Must Mägi 2019.

Tõlkinud[muuda | muuda lähteteksti]

  • Kondenseeritud kaos : [sissejuhatus kaosmaagiasse] / Phil Hine 2009.
  • Liber Kaos / by Peter J. Carroll .2006.
  • Necronomicon - võimalikkuse lubatus. 2007.
  • Saatanlikud pühakirjad / Peter H. Gilmore.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]