Messerschmitt Me 410
.jpg) Messerschmitt Me 410 | |
| Meeskond | 2 |
|---|---|
| Pikkus | 12,484 m |
| Tiivaulatus | 16,3513 m |
| Tiivapindala | 36,2031 m² |
| Tühimass | 7518 kg |
| Mootor | 2 × Daimler-Benz DB 603A V-12 |
| Lennulagi | 10 000 m |
Messerschmitt Me 410 oli Saksamaa hävitaja-pommitaja tüüpi sõjalennuk, mida kasutas Luftwaffe teises maailmasõjas. Vastase rünnakute vältimiseks sooviti lennuki disainimisel saavutada võimalikult suur lennukiirus. Vastav võimekus saavutati minimaalse soomustamisega, mis vähendas lennuki kaalu. See tagas suurema lennukiiruse ja võimaldas kanda rohkem relvastust, kaasa arvatud pomme. Lennuki eelkäija oli Me 210, kuid peale tiibade ja kere modifitseerimist ning mootorite asendamist muudeti nimi Me 410-ks. [1]
Arendus[muuda | muuda lähteteksti]
Lennuk Messerschmitt Me 410 oli Me 210 edasiarendus. Me 210 oli ebastabiilne ja halvasti juhitav, mistõttu ei jõudnud lennuk arendusfaasist tootmiseni. Lennuki juhitavust ja aerodünaamikat parandati, nii valmisid uued Me 210C ja Me 210D lennukid. Need olid mõnel määral esialgsest Me 210-st paremad, kuid ei andnud jätkuvalt soovitud tulemust. 1943. aastal valmistati Me 310, kuid ka see oli omadustelt kehv. Pärast seda võeti kasutusele uus disain ja mootorid asendati parematega. Uus lennuk nimetati Me 410-ks. Me 410 oli disainitud kahele meeskonnaliikmele: piloodile ja laskurile. Raskehävitajana varustati lennukid 2 × 20 mm MG 151 kahuritega ja 2 × 7,92 mm MG 17 kuulipildujatega. Kuulipildujad olid kinnitatud lennuki ninasse. Lisaks kasutati kaugjuhitavaid 13 mm MG 131 tüüpi kuulipildujaid, et kaitsta lennukit külgedelt lähenevate vastase lennukite eest. Me 410 oli võimeline kandma lastina kuni 1000 kg pomme.[2]
Disain[muuda | muuda lähteteksti]
Uued Me 410 lennukid varustati Daimler-Benz DB 603A mootoritega. Need arendasid kaksikmootorilise paigutusega kuni 1750 hobujõudu. Seega võrreldes vanade PS DB 605 mootoritega, mis arendasid kuni 1454 hobujõudu, oli vahe ligi 300 hobujõudu enam. Uueks maksimaalseks kiiruseks sai 625 km/h võrreldes vana 579 km/h tippkiirusega. Uued mootorid võimaldasid arendada rohkem võimsust, mistõttu võisid uuemad lennukid kanda rohkem pomme. Uue disainiga muutus lennuk 680 kg raskemaks, kuid tänu võimsamatele mootoritele ei mänginud see suurt rolli. Uue disainiga pikendati lennuki keret ja lisati uued automatiseeritud eeltiivad. Võrreldes Me 210-ga muudeti Me 410-l väliste tiibade geomeetriat, et tuua aerodünaamiline kese rohkem ette. Selle jaoks muudeti tiibade esiserva välimiste paneelide noolsus sisemiste paneelide noolsusega samasuguseks. Mõlemal paneelil oli pärast seda 5,5-kraadine noolsus. Selle muudatusega paranes märkimisväärselt lennuki juhitavus.[3]
Tehnilised andmed[muuda | muuda lähteteksti]
Järgnevas tabelis on Me 410 tehnilised andmed.[3]
| Meeskonnaliikmed | 2 |
| Pikkus | 12,484 m |
| Tiivaulatus | 16,3513 m |
| Kõrgus | 4,280 m |
| Tiibpindala | 36,2031 m² |
| Tühimass | 7518 kg |
| Täismass | 9651 kg |
| Kütuse maht | 2500 l neljas tiibmahutis |
| Mootorid | 2 × Daimler-Benz DB 603A V-12 ümberpööratud vedelikjahutusega kolbmootor |
| Maksimaalne kiirus | merepinnal 507 km/h, 6700 m kõrgusel 624km/h |
| Maksimaalne läbitav vahemik | 1200 km maksimaalsel kiirusel, 1690 km ökonoomsel kruiisikiirusel |
| Maksimaalne lennukõrgus | 10 000 m |
| Relvastus | 2 × 7,92 mm MG 17 kuulipildujad ette tulistamiseks |
| 2 × 20 mm MG 151/20 suurtükid ette tulistamiseks | |
| 2 × 13 mm MG 131 kuulipildujad taha tulistamiseks | |
| 131 / 1B kaugjuhtimisega mõlemal küljel | |
| Raketid | 4 x 21 cm Werfer-Granate 21 raketid |
| Pommid | Kandevõime kuni 1000 kg |
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "Messerschmitt Me 410 Hornisse (Hornet)". Military Factory. Vaadatud 02.04.2020.
- ↑ Spahr, Frank. "Me 410: Conflicting Aims…". IPMS Stockholm. Vaadatud 25.03.2020.
- ↑ 3,0 3,1 "Messerschmitt Me 410". Military Wiki. Vaadatud 25.03.2020.