Messerschmitt Me 410

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Messerschmitt Me 410

Messerschmitt Me 410 oli Saksamaa hävitaja-pommitaja tüüpi sõjalennuk, mida kasutas Luftwaffe teises maailmasõjas. Vastase rünnakute vältimiseks sooviti lennuki disainimisel saavutada võimalikult suur lennukiirus. Vastav võimekus saavutati minimaalse soomustamisega, mis vähendas lennuki kaalu. See tagas suurema lennukiiruse ja võimaldas kanda rohkem relvastust, kaasa arvatud pomme. Lennuki eelkäija oli Me 210, kuid peale tiibade ja kere modifitseerimist ning mootorite asendamist muudeti nimi Me 410-ks. [1]

Arendus[muuda | muuda lähteteksti]

Lennuk Messerschmitt Me 410 oli Me 210 edasiarendus. Me 210 oli ebastabiilne ja halvasti juhitav, mistõttu ei jõudnud lennuk arendusfaasist tootmiseni. Lennuki juhitavust ja aerodünaamikat parandati, nii valmisid uued Me 210C ja Me 210D lennukid. Need olid mõnel määral esialgsest Me 210-st paremad, kuid ei andnud jätkuvalt soovitud tulemust. 1943. aastal valmistati Me 310, kuid ka see oli omadustelt kehv. Pärast seda võeti kasutusele uus disain ja mootorid asendati parematega. Uus lennuk nimetati Me 410-ks. Me 410 oli disainitud kahele meeskonnaliikmele: piloodile ja laskurile. Raskehävitajana varustati lennukid 2 × 20 mm MG 151 kahuritega ja 2 × 7,92 mm MG 17 kuulipildujatega. Kuulipildujad olid kinnitatud lennuki ninasse. Lisaks kasutati kaugjuhitavaid 13 mm MG 131 tüüpi kuulipildujaid, et kaitsta lennukit külgedelt lähenevate vastase lennukite eest. Me 410 oli võimeline kandma lastina kuni 1000 kg pomme.[2]

Disain[muuda | muuda lähteteksti]

Uued Me 410 lennukid varustati Daimler-Benz DB 603A mootoritega. Need arendasid kaksikmootorilise paigutusega kuni 1750 hobujõudu. Seega võrreldes vanade PS DB 605 mootoritega, mis arendasid kuni 1454 hobujõudu, oli vahe ligi 300 hobujõudu enam. Uueks maksimaalseks kiiruseks sai 625 km/h võrreldes vana 579 km/h tippkiirusega. Uued mootorid võimaldasid arendada rohkem võimsust, mistõttu võisid uuemad lennukid kanda rohkem pomme. Uue disainiga muutus lennuk 680 kg raskemaks, kuid tänu võimsamatele mootoritele ei mänginud see suurt rolli. Uue disainiga pikendati lennuki keret ja lisati uued automatiseeritud eeltiivad. Võrreldes Me 210-ga muudeti Me 410-l väliste tiibade geomeetriat, et tuua aerodünaamiline kese rohkem ette. Selle jaoks muudeti tiibade esiserva välimiste paneelide noolsus sisemiste paneelide noolsusega samasuguseks. Mõlemal paneelil oli pärast seda 5,5-kraadine noolsus. Selle muudatusega paranes märkimisväärselt lennuki juhitavus.[3]

Me 210 ja Me 410 tiibade võrdlus

Tehnilised andmed[muuda | muuda lähteteksti]

Järgnevas tabelis on Me 410 tehnilised andmed.[3]

Meeskonnaliikmed 2
Pikkus 12,484 m
Tiivaulatus 16,3513 m
Kõrgus 4,280 m
Tiibpindala 36,2031 m²
Tühimass 7518 kg
Täismass 9651 kg
Kütuse maht 2500 l neljas tiibmahutis
Mootorid 2 × Daimler-Benz DB 603A V-12 ümberpööratud vedelikjahutusega kolbmootor
Maksimaalne kiirus merepinnal 507 km/h, 6700 m kõrgusel 624km/h
Maksimaalne läbitav vahemik 1200 km maksimaalsel kiirusel, 1690 km ökonoomsel kruiisikiirusel
Maksimaalne lennukõrgus 10 000 m
Relvastus 2 × 7,92 mm MG 17 kuulipildujad ette tulistamiseks
2 × 20 mm MG 151/20 suurtükid ette tulistamiseks
2 × 13 mm MG 131 kuulipildujad taha tulistamiseks
131 / 1B kaugjuhtimisega mõlemal küljel
Raketid 4 x 21 cm Werfer-Granate 21 raketid
Pommid Kandevõime kuni 1000 kg

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Messerschmitt Me 410 Hornisse (Hornet)". Military Factory. Vaadatud 02.04.2020.
  2. Spahr, Frank. "Me 410: Conflicting Aims…". IPMS Stockholm. Vaadatud 25.03.2020.
  3. 3,0 3,1 "Messerschmitt Me 410". Military Wiki. Vaadatud 25.03.2020.