Mine sisu juurde

Mesonid

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Meson)

Mesonid on kvargist ja antikvargist koosnevad elementaarosakesed bosonid (st. nende spinn on täisarvuline). Mesonid osalevad (lisaks teistele vastasmõjudele) ka tugevas vastastikmõjus. Näiteks vahendavad mesonid aatomituumades tuumajõudu (mis on tugeva vastasmõju teisene väljendus) nukleonide vahel. Kõik mesonid on ebastabiilsed.

Üldine kirjeldus

[muuda | muuda lähteteksti]

Mesonid on liitosakesed hadronid, mis koosnevad kvargi ja antikvargi paarist. Teoreetiliselt on võimalik ka kahest kvargist ja antikvargist koosnevate eksootiliste mesonite olemasolu (tetrakvargid), kuid selliste osakeste olemasolu on kahtluse all. Igal mesonil on olemas antimeson, milles kvark ja antikvark on asendatud vastava antikvargi ja kvargiga. Kui meson (näiteks neutraalne piion koosneb kvargist ja selle antikvargist, siis on ta iseenda antiosake. Selliseid mesoneid nimetatakse ka kvarkooniumiks.

Tulenevalt koostisest on mesonid bosonid (kvarkide poolarvuline spinn liitub täisarvuliseks) ja ei ole barüonid (antikvargi negatiivne barüonlaeng tühistab kvargi positiivse barüonlaengu). Seetõttu ei takista barüonlaengu jäävus mesonite lagunemist ning kõik mesonid on ebastabiilsed osakesed.

Mesonite jagunemine

[muuda | muuda lähteteksti]

Mesonid jagunevad lõhnaga mesoniteks ja ilma lõhnata mesoniteks. Mesoni lõhna määrab ära tema koostises olevate kvarkide lõhn. Et u-kvark ja d-kvark ei kanna lõhna, siis kõik ainult seda tüüpi kvark/antikvarkidest koosnevad mesonid on lõhnatud. Samuti on lõhnatud kõik mesonid, mis koosnevad kvargist koos omaenda antikvargiga (antikvargi negatiivne lõhn tühistab kvargi lõhna). Lõhnatu meson on näiteks piion ja lõhnaga meson kaaon.

Lisaks jagunevad mesonid spinni ja paarsuse alusel. Kuna mesoni moodustanud kvarkide spinnid võivad olla kas samasuunalised või vastassuunalised (1/2 või -1/2), siis mesoni spinn võib olla vastavalt 1 või 0.