Masiukoŭščyna

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Masiukoŭščyna

valgevene Масюкоўшчына * / Masiukoŭščyna *transkriptsioon: Masjukovštšõna
vene Масюковщина (Masjukovštšinaa)

Pindala: 9,7 km²
Elanikke: 100000

Koordinaadid: 53° 55′ N, 27° 28′ E
Masiukoŭščyna (Valgevene)
Masiukoŭščyna
Endine koonduslaagri laatsaret

Masiukoŭščyna (vene keeles Masjukovštšina, transkribeerituna Masjukovštsõna) on Minski linnaosa, mis asub linna lääneosas Frunzenski rajooni territooriumil. Linnaosa läbivad bussid ja trollid, selle põhjapiiril asub ka aastal 1951 avatud Masiukoŭščyna raudteepeatus.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Linnaosa rajati varasema Masiukoŭščyna küla kohale. Küla kujunes tatarlase Ibrahimi poolt aastal 1589 ostetud maadele, mis ta hiljem oma poegade vahel ära jagas. Küla läks tema pojale Musale ja poja nimest kujunes ka selle valgevenekeelne nimekuju.[1]

XIX sajandi keskpaigas leiti sealse mõisa varemetest (tõenäoliselt kunagistest kirikuruumudest) XIV sajandist pärinev Minski evangeeliumiks nimetatud käsikirjaline piiblifragment.[2]

Aastal 1941 asutati külla koonduslaager Stalag 352 filiaal, mis hakkas tegutsema endise nõukogude sõjaväeosa territooriumil. Seal hukkus ligi 9000 inimest, laagri territooriumile on rajatud väike memoriaalkompleks.

Sõja lõppedes jätkas sealne sõjaväeosa oma tegevust. Hiljem seda laiendati, sinna rajati sõjaväelinnak, loodi ka ettevõtteid, kus sõjaväelaste pered said töötada.

Minskiga liideti küla alad aastal 1970, osalt ka aastal 2004. [3]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Гісторыя Масюкоўшчыны: зямля беларуса-татарына Мусы Абрагімавіча Сяліцкага
  2. Драй-Хмара М. Фрагменти Меньского пергаменового апракаса XIV в. // Збірник Комісії для дослідження історії української мові. — Київ, 1931. Kd. 1. — Lk. 141—246
  3. «О передаче сельских населенных пунктов Минского района в административное подчинение минских городских Совета депутатов и исполнительного комитета и об установлении границ некоторых районов г. Минска». Указ Президента Республики Беларусь от 8 апреля 2004 г. № 174