Maleetüüd
Maleetüüd (prantsuse keeles étude d'échecs) on ebatavalise sisuga lõppmänguseis males – kunstlikult koostatud seis, kus selle koostaja (etüdisti) idee kohaselt üks pooltest võidab või viigistab ühelainsal viisil.[1]
Maleetüüd on maleülesande kõrval põhilisi maleprobleeme.
Näide maleetüüdist[muuda | muuda lähteteksti]
| |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| Valged alustavad ja viigistavad | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Diagrammil on näidatud Richard Réti 1921. aastal koostatud üks tema tuntumaid etüüde. Esimesel pilgul näib, et valged ei saa kaotust vältida: valge kuningas ei jõua musta etturit kinni püüda, samal ajal kui mustal kuningal pole raskusi takistada valge etturi edasiliikumist.
Sellises lootusetuna tunduvas olukorras teeb valge kuningas aga väga ootamatu manöövri:
- 1. Kg7! h4 2. Kf6 Kb6
- Kui 2...h3 3. Ke7 ja valge kuningas tagab oma etturi lippu minekut.
- 3. Ke5!!
Sellelt positsioonilt jõuab valge kuningas õigel ajal kas valge etturi juurde (kui must ettur jätkab edasiliikumist) või püüab musta etturi kinni (kui must kuningas lööb valge etturi).
- 3... h3 4. Kd6 ja valged on viigi kindlustatud.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Isai Rozenfeld. "Maleetüüdid". Tallinn: Eesti Raamat, 1981. Lk 5