Majandusarheoloogia
Majandusarheoloogia juurutamisega tegeles 1930. aastatel Grahame Clark, kes oli vaimustunud sellest, kuidas Skandinaavia arheoloogid uurisid esiajaloolisi kultuure koos nende keskkonnaga (koostöös geoloogide, geograafide ja palünoloogidega) ning püüdis sama lähenemisviisi Briti arheoloogiasse juurutada. Lisaks oli Grahame Clark huvitatud sotsiaalantropoloogiast, üritades selle tulemusi rakendada arheoloogias. 1955. aastal võttis ta tõsiselt eesti-soome päritolu arheoloogi Aarne Michaël Tallgreni esitatud üleskutset, et arheoloogid peaksid muinasesemete asemel hakkama uurima inimesi ja ühiskondi.[1]
1939. aastal ilmus Grahame Clarki teos "Archaelogy and Society", milles ta tõdes, et arheoloogia peab uurima seda, kuidas muistsed inimesed elasid ning selleks on vaja analüüsida järgmisi aspekte:
- materiaalse kultuuri funktsionaalsust,
- majanduse, sotsiaalset ja poliitilist korraldust,
- väärtuste ja uskumuste süsteeme,
- uurida nende aspektide seoseid ja kuidas nad ühtses süsteemis funktsioneerisid.[1]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 Lang, Valter. "Teooria areng arheoloogias" (PDF).