Maailma Reisi- ja Turisminõukogu
| World Travel and Tourism Council | |
| Lühend | WTTC |
|---|---|
| Asutatud | 1990 |
| Tüüp | mittetulundusühing, valitsusväline organisatsioon |
| Eesmärk | turismivaldkonna jätkusuutlik arendamine |
| Peakorter | London, Suurbritannia |
| President | Julia Simpson |
| Veebileht | https://wttc.org |
Maailma Reisi- ja Turisminõukogu (ka Ülemaailmne Turisminõukogu; inglise keeles The World Travel and Tourism Council ehk WTTC) on rahvusvaheline reisi- ja turismivaldkonna organisatsioon, mille ülesanne on reisi- ja turismivaldkonda jätkusuutlikult arendades toetada maailmas majandusarengut, luua töökohti ja vähendada vaesust.[1]
Maailma Reisi- ja Turisminõukogu on kolmanda sektori organisatsioon, mis koondab rahvusvahelise äriringkonna liikmeid ning töötab koos valitsuste, sihtkohtade ja kogukondadega. Seda peetakse ainsaks turismiorganisatsiooniks, milles erasektor on üle kogu maailma eri alavaldkondades esindatud.[2]
Nõukogu korraldab turismivaldkonna majanduslike ja sotsiaalsete mõjude uuringuid ning organiseerib ülemaailmseid ja kohalikke tippkohtumisi, kus keskendutakse valdkonna probleemidele ja arengule.[3]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]1980. aastatel jõudis rühm turismi- ja reisivaldkonna juhte eesotsas endise American Expressi tegevjuhi James D. Robinson III-ga tõdemusele, et kuigi reisi- ja turismitööstus on maailma suurimaid majandusvaldkondi, ei teadvustata seda tööstuses endas ega ka valitsustes piisavalt. Turismivaldkonda oleks tarvis põhjalikumalt analüüsida ning anda sellele hääl, mille kaudu teadvustada üldsusele selle mõjukust ja tähtsust.
Arutelude tulemusena korraldati 1989. aastal Pariisis rahvusvaheline turismivaldkonade juhtide kohtumine. Seal võttis sõna ka Ameerika Ühendriikide riigisekretär Henry Kissinger, kes rõhutas valdkonna kaalukust maailmamajanduses, kuid rõhutas, et selle põhjuseks on killustatus, ühise organisatsiooni või struktuuri puudumine. Kohtumise mõjul loodi 1990. aastal Maailma Reisi- ja Turisminõukogu, mille esimeseks eesistujaks sai James Robinson III ja presidendiks Geoffrey Lipman.[1]
Nõukogu esimene korraline üldkoosolek toimus 1991. aastal Washingtonis. Selleks ajaks koosnes nõukogu 32 liikmest. Üldkoosolekul lepiti kokku, et teadlikkuse suurendamiseks reisi- ja turismitööstuse panusest majandusse tuleb ühiselt pingutada. Asutajaliikmed esitasid investeeringute ja toetuste ettepanekuid, et koguda andmeid, mis näitavad tööstuse tähtsust, ning tekitada valitsustes ja poliitikutes turisminduse arendamise vastu suuremat huvi.
.jpg)
1993. aastaks oli organisatsioonis 68 liiget ning uueks esimeheks sai Robert H. Burns. Nõukogu hakkas koostöös majandusuuringute prognoosimise ja konsultatsiooniorganisatsiooniga Wharton Econometric Forecasting Associates turismi mõju kohta andmeid avaldama ning lõi andmete kogumiseks ja avaldamiseks turismi satelliitkonto (Tourism Satellite Account, TSA), mis aitab analüüsida turismi rolli rahvamajanduse arvepidamises. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) statistikakomisjon kiitis selle kontseptuaalse raamistiku heaks 2000. aastal.[4]
1990. aastatel hakkas nõukogu tegutsemisvälja avardama ning laienes hariduse ja koolituste, õhutranspordi liberaliseerimise, maksustamise ja säästva arengu valdkonda. Selle tarbeks loodi Vancouveris Maailma Reisi- ja Turismi Personalikeskus (World Travel & Tourism Human Resources Centre) ning Ameerika Ühendriikides Reisi- ja Turismimaksupoliitika Keskus (World Travel & Tourism Taxation Policy Centre).
2013. aastal koostas nõukogu koostöös Rahvusvahelise Turismipartnerluse Organisatsiooniga (International Tourism Partnership) hotellide jaoks süsinikdioksiidi heitkoguse mõõtmise ja järjepideva jälgimise metoodika (nn hotel carbon measurement initiative).
Tänapäeval on Maailma Reisi- ja Turisminõukogus üle saja liikme. Nõukogu annab muude andmeanalüüside kõrval turismivaldkonna majandus- ja tööhõivemõjude kohta välja aastaanalüüsi, mis hõlmab 185 riiki ning 25 piirkonda üle maailma, nende hulgas Eestit.[5]
Organisatsioon
[muuda | muuda lähteteksti]Maailma Reisi- ja Turisminõukogu peakorter asub Londonis ning seda juhivad president ja tegevdirektor, kellele alluvad seitse direktorit. Organisatsiooni kuuluvad ülemaailmsete ja kohalike reisi- ja turismiettevõtete juhid, presidendid ja juhatajad; samuti tööstuspartnerid ehk ettevõtted, kes pakuvad turismivaldkonnale teenuseid.
Presidendid
[muuda | muuda lähteteksti]- 1990–2001 Geoffrey Lipman
- 2001–2010 Jean-Claude Baumgarten
- 2010–2017 David Scowsill
- 2017–2021 Gloria Guevara Manzo[6]
- 2021– Julia Simpson[7]
Töö sisu
[muuda | muuda lähteteksti]- Uuringute korraldamine. Nõukogu korraldab ja avaldab koos majandusmõttekojaga Oxford Economics reisi- ja turismivaldkonna majandus- ja sotsiaalse mõju uuringuid. Lisaks annab ta igal aastal välja reisi- ja turismimajanduse mõjuaruannet, mis hõlmab kolme valdkonda: kogu maailma, 25 piirkonda ja 185 riiki. Aruannetes käsitletakse tööstuse majanduslikku mõju, sealhulgas otsest ja kogu sisemajanduse kogutoodangu mõju, otsest ja kaudset tööhõivet, investeeringuid ja eksporti. Uuringutulemusi avaldatakse paljudes mõjukates majandusväljaannetes üle maailma, nende hulgas äriajakirjas Forbes ja uudisteagentuuri Bloomberg News väljaannetes.
- Tippkohtumiste organiseerimine. Nõukogu korraldab tavaliselt kevadel maailma tippkohtumise ning kohalikke tippkohtumisi, kus osaleb igal aastal tuhatkond inimest. Kohtumistel osaletakse vaid kutsega.
- Auhindade väljaandmine. Nõukogu annab välja kaht auhinda: maailma reisiauhindu ja jätkusuutliku turismi auhindu. Maailma reisiauhinnad (World Travel Awards) lõi 1993. aastal rahvusvaheline žürii.[8] Jätkusuutliku turismi auhinnad (Tourism for Tomorrow ehk T4T) lõi 1989. aastal reisiettevõtjate föderatsioon ja 1992. aastal hakkas neid välja andma British Airways. 2004. aastast on neid välja andnud Maailma Reisi- ja Turisminõukogu.[9]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 "30 years of WTTC". Maailma Reisi- ja Turisminõukogu koduleht. Vaadatud 10. märtsil 2022.
- ↑ Larry Dwyer (2006). International handbook on the economics of tourism. Edward Elgar Publishing. ISBN 9781847201638.
- ↑ Arnie Weissmann (27. mai 2003). "WTTC: Looking for daylight after yellow flag". Travel Weekly. Vaadatud 10. märtsil 2022.
- ↑ Turismi mõju Eesti majandusele 1997–2000. Tallinna Tehnikaülikooli Eesti majanduse instituut ja Statistikaamet. 2004.
- ↑ "Economic impact reports". Maailma Reisi- ja Turisminõukogu koduleht. Vaadatud 10. märtsil 2022.
- ↑ "WTTC President and CEO Gloria Guevara to Step Down". GTP.gr. 14. mai 2021. Vaadatud 10. märtsil 2022.
- ↑ "Julia Simpson has been appointed President & CEO at World Travel & Tourism Council (WTTC) in London". Hospitalitynet.org. 14. mai 2021. Vaadatud 10. märtsil 2022.
- ↑ "About World Travel Awards". Maailma reisiauhindade (World Travel Awards) koduleht. Vaadatud 10. märtsil 2022.
- ↑ "WTTC Tourism for Tomorrow Awards". Global Sustainable Tourism Council. Vaadatud 12. märtsil 2022.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Maailma Reisi- ja Turisminõukogu koduleht. (inglise keeles)
- Maailma reisiauhindade (World Travel Awards) koduleht. (inglise jt keeltes)