Mõõtedetektor

Mõõtedetektor ehk mõõtelaladi on lülitus vahelduvpinge täpseks alaldamiseks selle mõõtmise eesmärgiga.

Kõrgete pingete korral annab paljude kasutamise juhtude jaoks piisavalt täpseid tulemusi tavaline dioodidega alaldi. Väga väikeste pingete jaoks osutub pooljuhtdioodidega alaldi lähedaseks ruutdetektorile, sest nende eksponentsiaalne voltamperkarakteristik sisaldab olulise komponendina ruutliiget.

Madalate pingete korral tuleb vahelduvsignaali täpseks alaldamiseks kasutada spetsiaalseid elektroonseid lülitusi – mõõtedetektoreid.

1930. aastatel hakati kasutama tagasisidestatud võimendil põhinevaid alalduslülitusi, millega saavutati suur täpsus millivoltide diapasoonis ja seda megahertsidesse ulatuvas sagedusalas. 100 mV täisskaala korral võis sagedusala sellistel mõõtedetektoritel ulatuda kuni 100 MHz-ni. Saavutatud täpsused jäid siiski protsendi või selle murdosade suurusjärku.

Väga häid tulemusi annavad operatsioonvõimendil põhinevad detekteerimis- ehk alalduslülitused, millega voltide piirkonnas saavutatakse miljondikeni ulatuvat täpsus, kuid seda piiratud sagedusalas (reaalselt kuni 100 kHz-ni).

Efektiivväärtusele vastava tulemuse saamiseks tuleb mõõtedetektori lülituses kasutada kas ruutdetekteerimist, mis on teostatav analoogkorruti abil, või teisi võtteid, mille puhul kasutatakse ruutuvõtmisele ekvivalentseid füüsikalisi efekte (termopaarmuundiga termorist jms).

Sünkroondetektori kasutamisel (lock-in measurement) saab nendes kasutatavate elektronlülitite lineaarsuse tõttu alaldada ka madalaid pingeid. Nende kasutamisel ilmneb faasitundlikkuse efekt. Sõltuvalt tugisignaali, millega lülitit juhitakse, faasist saab nende abil detekteerida kas moodulit või sünfaasset ja kvadratuurset signaali komponenti, mida kasutatakse ära vektorvoltmeetrites.

Erilise grupi moodustavad audioelektroonikas helisignaali nivoo mõõtmiseks kasutatavad signaali nivoo detektorid. Nende eripära seisneb ajalistes ehk kiirusomadustes, ja selles, et nad on püütud realiseerida signaali tippväärtuse detektoritena. Nende puhul võidakse soovida juba signaali detekteerimisel saada mittelineaarset ligilähedaselt logaritmilist sõltuvust esitavat seost (nn detsibellskaalat).