Lorentz Creutz
| Lorentz Creutz | |
|---|---|
 | |
| Sünniaeg |
1615 Tartu, Liivimaa hertsogkond Rzeczpospolita |
| Surmaaeg |
1. juuni 1676 Ölandi lahing, Rootsi kuningriik |
| Alma mater | Tartu Ülikool, Leideni Ülikool |
| Tegevusala | sõjaväelane, poliitik |
| Töökoht | Turu ja Pori lääni maaisand, Kopparbergi lääni maaisand, Rootsi mereväe juht |
| Tunnustus | riiginõunik, kammernõunik, admiral |
| Vanemad | kuberner Ernst Creutz, Katarina Hess von Wichdorff |
| Sugulased | Creutzid[1] |
Lorentz Creutz (1615 Tartu, Liivimaa hertsogkond Rzeczpospolita – 1. juuni 1676 Ölandi lahing, Rootsi kuningriik) oli Rootsi vabahärra, riigitegelane, kuberner.
Tema isa Ernst Creutz (1584–1635) oli Tartu linna ja lääni asehaldur 1627–1631[2], kes aadeldati ja kanti 1625. aastal Rootsi rüütelkonda.
Lorentz Creutz õppis Tartu Ülikoolis (1632) ja Leideni Ülikoolis (1637). Ta oli mõisaomanik Rootsi Soome aladel, Sarvilahti mõis (Suur-Sarvilahden kartano) Uusimaa Pernå kihelkonnas, Sippola ja Liikkala mõis Hamina kihelkonnas, Abborfors ja Petjärvi mõis Pyhtää kihelkonnas, Liuksiala, Kangasala, Saarise, Tammela, Selkise, Vichtis, Gästerby, Sibbo, Ekois, Tyrvis, Degerby, Pernå, Kullo, Borgå ja Ispois mõis Kaarina kihelkonnas ja Vana-Kasaritsa mõisnik, Rootsi Liivimaal, Rõuge kihelkonnas.
Creutzid olid vana Rootsi aadlisuguvõsa 1569. aastast.[3] Lorentz Creutz aadeldati koos venna Ernest Johann Creutziga (1619–1684)[4][5], Rootsi vabahärra tiitliga 1654. aastal ja introdutseeriti Rootsi rüütelkonda nr 48 all.[6]
Ta oli aastatel 1649–1655 Turu ja Pori lääni maaisand (rootsi landshövding) Soomes, 1653–1655 ja 1663–1670 oli Rootsi mäekolleegiumi president, 1655–1662 oli ta Kopparbergi lääni maaisand Rootsis, Teise Põhjasõja Roskilde rahu järel komissar Trondhjemi läänis 1658, riiginõunik 1660, Turu õuekohtu nõunik 1662, Västerbotteni kihelkonnakohtunik 1670, kammernõunik 1673.
Admiral ja Admiraliteedikolleegiumi nõunik 1675, 1676. aastast oli ta Rootsi mereväe juht ja Admiraliteedikolleegiumi chef, Põhja-Soome (Norrfinn) lagman 1676.
Lorentz Creutz hukkus 1. juunil 1676 Ölandi lahingus Taani-Rootsi vahelises Skâne sõjas.
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Järglased:
- Lorentz Creutz noorem (1646–1698), Turu ja Pori lääni maaisand 1682–1698
- Johan Creutz (1651–1726), Turu õuekohtu president, Häme-Uusimaa lääni maaisand, maamarssal, aadeldati krahvitiitliga 1719. aastal ja introdutseeriti 1720, aastal Rootsi rüütelkonda nr 68 all.[7]
- Carl Gustaf Creutz (1660/1661–1728), Rootsi sõjaväelane (kindralleitnant)
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Creutz, släkt, sok.riksarkivet.se
- ↑ Erengisle Larsson, sedan Ernst Creutz, Ståthållare i Dorpats stad och län 1627-1631, www.adelsvapen.com
- ↑ Adliga ätten Creutz nr 92, www.adelsvapen.com
- ↑ Ernest Johann Creutz, sok.riksarkivet.se
- ↑ Ernst Johan Creutz, www.adelsvapen.com
- ↑ Creutz nr 48, www.adelsvapen.com
- ↑ Grevliga ätten Creutz nr 68, www.adelsvapen.com
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Lorentz Creutz |
- Lorentz Creutz, sok.riksarkivet.se