Lev Rudnev

Allikas: Vikipeedia
Lev Rudnev
Sünniaeg 13. märts 1885
Surmaaeg 19. november 1956 (71-aastaselt)
Moskva

Lev Vladimirovitš Rudnev (vene keeles Лев Владимирович Руднев; 13. märts (1. märts vkj) 1885 Opotška19. november 1956 Moskva) oli nõukogude arhitekt ja juhtiv praktik stalinistliku arhitektuuri alal.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Rudnev sündis Pihkva oblastis Opotška linna kooliõpetaja peres. Ta lõpetas Riia Reaalkooli (praegu Riia 1. Riiklik Gümnaasium) ja astus 1906. aastal Keiserlikku Peterburi Kunstiakadeemiasse. Akadeemias õppis ta Leon Benoisi käe all maalimist ja Ivan Fomini käe all arhitektuuri. 1911. aastast oli Rudnev edukas arhitektuurivõistlustel ja 1915. aastal sai temast diplomeeritud spetsialist.

Pärast Veebruarirevolutsiooni võitis Rudnev konkursi, mille tulemusel rajati Petrogradi Marsi väljakule Revolutsioonivõitlejate Monument.

Pärast Teise maailmasõja lõppu osales Rudnev varemetes Voroneži, Stalingradi, Riia ja Moskva rekonstrueerimisel. Aastail 19221948 oli Rudnev Leningradi Kunstiakadeemia (endise Keiserliku Peterburi Kunstiakadeemia) professor ja aastail 19481952 Moskva Arhitektuuriinstituudi professor. Rudnev oli ka Nõukogude Arhitektuuriakadeemia liige.

Rudnevi tähelepanuväärseim arhitektuuriteos on Lomonossovi Moskva Riikliku Ülikooli ansambel Vorobjovi (tollal Lenini) mägedel (1948–1953; projekteeritud koos S. Tšernõšoviga, P. Abrosimoviga, A. Hrjakoviga ja insener V. Nasonoviga). Poola pealinnas Varssavis asuv Kultuuri ja Teaduse Palee (1952–1955) meenutab selgelt ansambli skulptuurset stiili.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]