Leida Leivategija

Allikas: Vikipeedia

Leida Leivategija (12. september 191826. mai 2004) oli eesti entomoloog ja põllumajandusteadlane.

1942. aastal asus ta tööle Tartu ülikooli entomoloogia katsejaama Raadil Kaarel Leiuse käe all. 1951. aastal jätkas ta tööd vastloodud Eesti Põllumajandusakadeemia zooloogia ja entomoloogia kateedris. Ta lõpetas töö kõrvalt 1954. aastal EPA agronoomiateaduskonna ning töötas siis algul assistendina ja vanemõpetajana. 1964. aastal kaitses ta dissertatsiooni "Õunamähkuri (Laspeyresia pomonella L.) bioloogia ja tõrje". Pärast seda töötas ta dotsendina kuni pensionile minekuni 1987. aastal. Ta õpetas zooloogiat ja entomoloogiat, aga ka keemilist taimekaitset.[1]

Ta oli Tartu Esperanto Seltsi aktiivne liige.[1]

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Õunamähkur". Eesti Riiklik Kirjastus 1963
  • "Juhend viljapuude pritsimiseks". Eesti Riiklik Kirjastus 1963 (koos Paul Juurikaga)
  • "Entomofenoloogilised vaatlused". Eesti NSV Teaduste Akadeemia Loodusuurijate Selts. 1968
  • "Taimekaitses kasutatavad pestitsiidid". Eesti Põllumajanduse Akadeemia. 1970
  • "Pestitsiidid taimekaitses". Eesti Põllumajanduse Akadeemia. 1977
  • "Taimekaitse". Valgus. 1982 (kaasautorid Ruuta Kuusksalu, Eedi Kõverjalg, T. Paide, I. Randalu ja Ilmatar Tammaru)

Tõlkijana[muuda | muuda lähteteksti]

  • Issaak Šapiro ja Stepan Tupenevitš. "Köögivilja- ja kartulihaiguste ning kahjurite tõrje". Eesti Riiklik Kirjastus. 1955

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 "Taimekaitse grand old lady" Eesti Loodus, 2004/09

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]