Mine sisu juurde

Lehtlalindlased

Allikas: Vikipeedia
Lehtlalindlased
Läik-lehtlalind (Ptilonorhynchus violaceus)
Läik-lehtlalind (Ptilonorhynchus violaceus)
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Linnud Aves
Selts Värvulised Passeriformes
Sugukond Lehtlalindlased Ptilonorhynchidae

Lehtlalindlased (Ptilonorhynchidae) on värvuliste sugukond, kuhu kuulub 17–20 liiki.

Lehtlalindlased on levinud Uus-Guinea saarel ja Austraalias.

Lehtlalindlased on suuruselt rästa ja varese vahepealsed, pikkusega 22–40 cm.

Paljudel liikidel leidub ehissulgi.

Lehtlalindlased elavad peamiselt troopilistes metsades ja vihmametsades. Mõni liik asustab ka savanne, mangroove ja põõsastikke.

Pesitsemine

[muuda | muuda lähteteksti]

Enamik liike rajab pesitsemise alguses maapinnale omapärased onnid ja ehib nende ümbruse värvikate esemetega, näiteks õite ja teokarpidega. Need lehtonnid on mängu- ja paaritumiskohad. Mõned liigid lehtonne ei ehita.

Päris pesa ehitatakse puu otsa. Pesamaterjaliks on oksaraod, köitraod, puukoor ja lehed. Kurnas on 1–3 muna, mida tavaliselt haub emaslind.

Lehtlalindlaste toiduks on peamiselt puuviljad.

Mägi-lehtlalind (Archboldia papuensis) ja lakk-lehtlalind (Sericulus bakeri) on ohulähedased.[1]

Liiginimestik on toodud BirdLife Internationali järgi.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]