"Lauztās priedes" ("Murtud männid") on läti luuletaja, tõlkija ja poliitiku Rainise luuletus, mis ilmus 1903. aastal. Selle tekstil põhineb Emīls Dārziņši 1904. aastal loodud samanimeline koorilaul.
Vējš augstākās priedes nolauza,
Kas kāpās pie jūrmalas stāvēja –
Pēc tālēm tās skatieniem gribēja sniegt,
Ne slēpties tās spēja, ne muguras liekt:
"Tu lauzi mūs, naidīgā pretvara,–
Vēl cīņa pret tevi nav nobeigta,
Vēl ilgās pēc tāles dveš pēdējais vaids,
Ik zarā pret varu šņāc nerimstošs naids!..."
Un augstās priedes pēc lauzuma
Par kuģiem iz ūdeņiem iznira –
Pret vētru lepni cilājās krūts,
Pret vētru cīņa no jauna dūc:
"Brāz bangas, tu naidīgā pretvara –
Mēs tāles sniegsim, kur laimība!
Tu vari mūs šķelt, tu vari mūs lauzt –
Mēs sniegsim tāles, kur saule aust!"
On luidetel tormi käes murdunud
puuhiiglased – sihvakad männipuud.
Pilk kauguste poole, nad kõrgusid seal,
ei hoidnud end varju, ei paindunud eal.
"Õel vaenujõud! Tulgugi surra meil –
Ei võitmatut vaimu sa murra meil!
Ka viimases ohkes veel kauguste ihk,
ka viimases oksaraos võitlusekihk..."
Ja laevad said murdunud mändidest
ja läbi nad tõttasid lainetest
taas vastutuult, uhkust ja trotsi täis,
ja jälle neil tormiga võitlus käis.
"Õel vaenujõud, märatse armuta!
Me ikkagi leiame õnnemaa!
Võid möllata, murda – ei aita kõik see.
Meid päiksele vastu viib kauge tee."
1965. aastal avaldati Riia kirjastuses LiesmaDžemma Skulme illustratsioonidega varustatud raamat pealkirjaga "Lauztās priedes", mis sisaldab lisaks luuletuse lätikeelsele tekstile Rainise käsikirjalise teksti faksiimilet ning luuletuse tõlkeid 42 keelde, teiste hulgas August Sanga eestikeelset tõlget ning Rainise enda tõlget saksa keelde.[1]
