Lameussid

Lameussid Fossiilide leiud: fossiile ei teata
Täiskasvanud paeluss Taenia saginata
Taksonoomia
Domeen	Eukarüoodid Eukaryota
Riik	Loomad Animalia
Alamriik	Pärishulkraksed Eumetazoa
Ülemhõimkond	Platyzoa
Hõimkond	Lameussid Platyhelminthes
Klassid
Ripsussid (Turbellaria) Paelussid (Cestoda) Ainupõlvsed (Monogenea) Kahepõlvsed ehk imiussid (Trematoda)

Lameuss Thysanozoon nigropapillosum 12 meetri sügavusel Mikroneesias

Lameussid (Platyhelminthes ehk Plathelminthes) on kõige primitiivsem bilateraalse sümmeetriaga loomade hõimkond.

Enamik lameusse on parasiidid. Nende peremeesorganismideks on linnud ja teod. Lind sööb lameussiga nakatunud tigu, pidades viimast tõuguks, kuna lameuss muudab teo silma tipujätke tõugusarnaseks. Lameussi munad väljuvad linnust koos väljaheidetega. Tigu sööb linnu väljaheiteid.

Lameusside hõimkonna mõned esindajad Ernst Haeckeli värviplaadil

Anatoomia

Lameusside ühtlane või lülideks jaotunud keha on selja-kõhu suunas tugevalt lamenenud. Nende nahklihasmõik koosneb keha kattest (epiteelist) ja mitmekehalisest lihastikust. Kõik siseelundid paiknevad parenhüümis (tülbkoes) – kogu nahklihasmõiku täitvas õrnas koes.

Seedeelundkond algab keha kõhtmisel küljel paikneva suuavaga. Esinevad neel ja sool, pärak puudub. Selle asemel on arenenud kanalitekujuline erituselundkond, mida mööda vedelad jäägid eritatakse tavaliselt keha tagaotsast paikneva spetsiaalse eritusurve kaudu väliskeskkonda.

Lameusside närvisüsteemi moodustavad pikinärvitüved. Neil on arenenud meeleelundid, sealhulgas keemilise meele elundid ja fotoretseptorid, samuti erilised tasakaalu elundid.

Lameussidel puuduvad ringe- ja hingamiselundid.

Sigimine

Lameussid on mõlemasugulised loomad (hermafrodiidid).

Lameusside süstemaatika

Lameusside hõimkonda kuulub 4 klassi:

• Ripsussid (Turbellaria)
• Paelussid (Cestoda)
• Ainupõlvsed (Monogenea)
• Imiussid ehk kahepõlvsed (Trematoda ehk Digenea)

Need klassid sisaldavad umbes 360 perekonda ja 13 000 liiki.

Vaata ka

• Lameusside loend