Lamarcki seadused

Lamarcki seadused on prantsuse looduseuurija Jean-Baptiste de Lamarcki poolt aastal 1809 sõnastatud bioloogilised seaduspärad, mille kohaselt

• (1) "igal loomal, kes ei ole saavutanud oma arengu piiri, tugevdab mingi elundi sagedasem ja kestvam kasutamine vähehaaval seda elundit, arendab ja suurendab teda ja lisab talle jõudu (vastavalt kasutamise kestusele), sellal kui ühe või teise elundi kestev mittekasutamine nõrgendab teda, viib mandumisele, vähendab pidevalt tema võimeid ja kutsub lõpuks esile tema kadumise";
• (2) "kõike, mida loodus on pannud isendeid omandama või kaotama tingimuste mõjul, milles pikemat aega on viibinud nende tõug (järelikult ühe või teise kehaosa kestva kasutamise või mittekasutamise mõjul), kõike seda säilitab loodus paljunemise kaudu uutel, eelmistest põlvnevatel isenditel tingimusel, kui omandatud muutused on omased mõlemale soole või neile isendeile, kellest pärinevad uued isendid".

Kirjandus

• Kallak, Henni-Heidi 1984. Darvinism, selle eelkäijad ja edendajad. Tallinn: Valgus.