Laasme klaasikoda

Allikas: Vikipeedia

Laasme klaasikoda on 18. sajandil Puurmani mõisa alla kuulunud klaasikoda, mis asus Laasme külas Jõgevamaal.

Klaasikojast[muuda | muuda lähteteksti]

Laasme klaasikoda jäi Puurmani mõisast 3 km põhja poole.[1] Selle rajas Andreas Gotthard von Manteuffel (1714–1768). See tegutses ilmselt 1764. aastast 1780. aastateni.[2] Teistel andmetel asus see tööle 1765. aastal ning sulges uksed 1782. aastal.[3]

1770. aastatel asuti Laasme ja Altnurga klaasikodades lihtsa puutuha asemel kasutama puhtamat potast, mis tõstis valmistatud klaasi kvaliteeti märgatavalt ning võimaldas toota värvitut klaasi.[4]

Toodang[muuda | muuda lähteteksti]

Laasme klaasikojast toodeti rohekast võsaklaasist pudeleid, ümaraid väikeseid pudelikesi ja piimahapendamise kausse ning värvitust klaasist joogiklaase.[2][5]

Arheoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Klaasikoja asukohalt on arheoloog Andres Tvauri 2010.–2011. aastal toimunud välitööde käigus leidnud 100 m diameetriga alalt klaasitootmisjääke.[5] Laasme klaasikoda on arvel pärandkultuuriobjektina.[6]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Varep 1962, 200.
  2. 2,0 2,1 Roosma 1969, 79.
  3. Ruussaar 2021, 13.
  4. Reppo 2022, 147.
  5. 5,0 5,1 Tvauri 2013, 262.
  6. "Pärandkultuuri objekt: Lasone klaasikoda (611:PKL:001)". EELIS Infoleht. 29.06.2010. Pärandkultuuriobjektide registris ja kaardil on nimi eksklikult Lasone. Vaadatud 15.12.2022.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Reppo, M. (2022). "Lääne-Eesti ja muu maailm: võrdlevalt Haapsalu ja Pärnu klaasileidudest". Läänemaa Muuseumi Toimetised, XXIV, 140–170.
  • Roosma, M. (1969). "The glass industry of Estonia on the 18th and 19th century". Journal of Glass Studies, 11, 70–85.
  • Ruussaar, A. (2021). Klaasimeistrid. Eesti klaasitööstuse ajalugu ja toodang. Tallinn: Kirjastus Äripäev.
  • Tvauri, A. (2013). "Archaeological investigations on the sites of the glassworks of Central Estonia". Archaeological Fieldwork in Estonia 2012, 259–270.
  • Varep, E. (1962). "Klaasitööstusest Eestis. Peatükk Eesti loodusvarade kasutamise ajaloost". Eesti Loodus, 4, 199–204.