Lüps
Lüps ehk lüpsmine on protsess, mille käigus eemaldatakse piim lüpsiloomade (näiteks piimalehmade, kitsede või lammaste) udaratest. Seda tehakse käsitsi või masinatega ning see on oluline osa piimakarjakasvatusest.
Lüps koosneb mitmest etapist, mida tuleb loomade heaolu tagamiseks hoolikalt järgida.[1] Enne lüpsi alustamist on tähtis udar ette valmistada. Esiteks on vaja nisad mustusest puhastada ning teiseks teha eellüps, mille käigus lüpstakse udara sõõrdumise soodustamiseks igast udaraveerandist mõni piimajuga eellüpsinõusse.[2] Sõõrdumine on tingimatu refleks, mis on seotud kesknärvisüsteemiga ning käivitab füüsilise ärrituse mõjul piima eritumise.[3]
Lüps kestab olenevalt loomast kolm kuni seitse minutit, mille järel tuleb nisad desinfitseerida, et vältida udarahaiguste teket.[2] Vale lüpsitehnika korral on oht, et loom võib haigestuda udarapõletikku, udarakude võib kahjustuda ja piima kvaliteet võib halveneda.[4] Lüpsikoha ja -varustuse puhtus on väga vajalik, et tagada piima kvaliteet ja hügieen. Lüpstakse rahulikus keskkonnas, kuna stress võib häirida piima eritumist.[5]
Pärast lüpsmist piim filtreeritakse, et eemaldada võimalikud mustuseosakesed, ning jahutatakse kiiresti, et vältida riknemist ja bakterite kasvu.[6]
Traditsiooniliselt on lüpstud käsitsi. See meetod nõuab rohkem füüsilist tööd ja aega kui masinlüps, mispärast on see eelkõige levinud väikestes karjades, kus lüpsiseadmete kasutamine ei ole majanduslikult otstarbekas.[4]
Masinlüps on tehnoloogiline protsess, mille käigus kogutakse lehmade piima mehaaniliste vahendite abil. Masinad rakendavad nisade otstele pidevat vaakumit, et piim välja imeda ja see sobivasse anumasse juhtida. Need pakuvad ka kogu nisale perioodiliselt välist survet, et säilitada vereringe.[3]
Lüpsimasin on üles ehitatud torustikusüsteemile, mis ühendab erinevad komponendid ning tagab õhu ja piima liikumise. Lüpsimasin koosneb viiest põhikomponendist:[7]
- vaakumpump – tekitab vaakumi;
- regulaator – hoiab vaakumi tasakaalus;
- pulsaatorid – juhivad nisakummide avamist ja sulgemist;
- lüpsiklastrid – kinnitatakse lehmale;
- anumad – koguvad ja hoiustavad piima.[6]
Masinlüpsi alamliikide hulka kuulub ka täielikult mehhaniseeritud robotlüps. Robotlüps ehk automaatne lüpsisüsteem on tänapäevane tehnoloogiline lahendus, mis võimaldab lüpsta lehmi ilma inimese otsese sekkumiseta. Süsteem tuvastab automaatselt iga looma ja kohandab lüpsiprotsessi tema vajaduste ja piimatoodangu järgi.
Robotlüpsiseadmeid hakati kasutama 20. sajandi alguses, kuid need levisid laiemalt hiljem, kui tehnoloogia arenes ja talupidamised moderniseerusid. Tänapäeval kasutatakse lüpsiroboteid eelkõige piimalehmade puhul, kuna need võimaldavad tõhusamat, sagedasemat ja loomale vähem stressi tekitavat lüpsmist.
Lehmade õpetamine iseseisvalt robotisse sisenema võtab aega umbes kolm kuni neli nädalat. Loomade meelitamiseks ja harjutamiseks antakse neile robotis olles sööta, mis motiveerib neid süsteemi sagedamini kasutama.[8] Robot puhastab automaatselt nisad, paigaldab nisakannud ning jälgib samal ajal nii piima kvaliteeti kui ka lehma tervist. Pärast lüpsi eemaldab robot nisakannud ja puhastab nisad antiseptilise vahendiga enne, kui lehm lahkub.
Üks lüpsirobot suudab keskmiselt teenindada 55–65 lehma 24 tunni jooksul, võimaldades igal loomal mitut lüpsikorda tema vajaduse ja piimatootlikkuse järgi.[8]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Proper Milking Procedures". extension.psu.edu (inglise). Vaadatud 7. juulil 2025.
- 1 2 Kiiman H. (2003). Somaatiliste rakkude arvu vähendamise võimalustest piimas, Tõuloomakasvatus (Nr 1 trükk). Lk 11.
- 1 2 D.N. Akam, F.H. Dodd and A.J. Quick (1989). "Milking, milk production hygiene, and udder health". FAO Animal Production and Health.
- 1 2 "Directory Listing of . (Agraarteadus)". agrt.emu.ee. Vaadatud 7. juulil 2025.
- ↑ "Home - Books - NCBI". www.ncbi.nlm.nih.gov. Vaadatud 7. juulil 2025.
- 1 2 A.H. Andrews, R.W. Blowey H. Boyd R.G. Eddy (2004). "Bovine Medicine Diseases and Husbandry of Cattle, 2nd edition". Lk 353.
- ↑ de Koning, Kees (2010). "Automatic milking – common practise on dairy farms". Wageningen UR Livestock Research.
- 1 2 Rodenburg, J. (2002). "Robotic Milkers: What, Where…and How Much!!??". Dairy Production Systems Program Lead Ontario Ministry of Agriculture and Food.