L'Astrée
"L'Astrée" on Prantsuse kirjaniku Honoré d'Urfé pastoraalromaan, ilmus ajavahemikus 1607–1627.
Romaan oli 17. sajandi prantsuse kirjanduse tuntuim ja mõjukaim teos, osaliselt tema tohutu mahu tõttu (viis osa ja nelikümmend lugu kokku kuueteistkümnes raamatus), osaliselt aga tema tohutu menu pärast kõikjal Euroopas: see tõlgiti paljudesse keeltesse ja seda loeti õukondades. Seda on ka tänapäeval korduvalt välja antud. Kolm esimest osa ilmusid 1607., 1610. and 1619. aastal; pärast Honoré d'Urfé surma 1625. aastal koostas neljanda osa Balthazar Baro ning viienda (ja kuuenda, kuid need kaks viimast loetakse üheks osaks) avaldas 1626. aastal Pierre Boitel[1].
Teose süžee on keerukas, kuid pealiin on karjusneiu Astrée ja karjus Céladoni (kelle nimest on tuletatud seladonkeraamika nimetus) ideaalne armastus viienda sajandi Gallias, Forezis. Olulise osa romaanist võtavad enda alla teiste tegelaste sepitsused ja poliitilised ambitsioonid, mis toovad paari jaoks kaasa palju ebaõnne, sagedased on pikad kõrvalepõiked, mis pole omavahel rangelt seotud, kuid mille eesmärk on luua maailma, milles tegevus toimub. D'Urfé kirjeldused Forezist on nii detailsed, et nende kohtade prototüübid leiab kergesti üles tema valdustest ja neist on tänapäeval kujundatud matkarada (chemins de l'Astrée).