Külli Habicht

Külli Habicht (sündinud 24. juulil 1964) on eesti keeleteadlane.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Ta õppis aastatel 1982–1987 Tartu Riikliku Ülikooli eesti keele ja kirjanduse erialal, sellele järgnes samas aspirantuur (1989–1992). 1993–1995 jätkas ta õpinguid magistrantuuris ning alates 1997. aastast doktorantuuris Huno Rätsepa juhendamisel. 2001. aastal kaitses ta doktoritöö "Eesti vanema kirjakeele leksikaalsest ja morfosüntaktilisest arengust ning Heinrich Stahli keele eripärast selle taustal".^[1]

Ta on töötanud Tartu Riikliku Ülikooli eesti keele kateedri laborandina (1987–1988), aastatel 1988–1993 eesti keele labori insenerina, laborandina ja teadurina. Aastatel 1993–1996 oli ta eesti keele õppetooli assistent ning 1996–1997 samas erakorraline lektor. Aastatel 1998–2003 oli ta eesti keele õppetooli lektor ja erakorraline teadur. 2003. aastal valiti Habicht dotsendiks ning alates 2003. aastast on ta töötanud samas eesti keele dotsendina ja (vana kirjakeele) vanemteadurina.^[1]

Külli Habicht on Emakeele Seltsi liige (alates 1985), riigieksameid ettevalmistava komisjoni liige (alates 2002) ja SLE (Euroopa Lingvistikaühingu) liige. Alates 2004. aastast kuulub ta ka Emakeele Seltsi keeletoimkonda. Tema juhendamisel on valminud mitmed doktoritööd.^[1]

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Külli Habichti peamised teaduslikud huvid on seotud vana kirjakeele ja tänapäeva kirjakeele morfosüntaktilise varieerumisega (nt tuumverbikonstruktsioonid, kaassõnade, modaalpartiklite ja küsipartiklite grammatiseerumine ning hiljuti ka kõneviis vanas kirjakeeles).^[2], ^[3]

Hiljutised olulisemad teaduspublikatsioonid^[1]:

Habicht, Külli; Piiroja, Piret; Tragel, Ilona (2015). Eesti võtma-tuleviku lugu. Mati Erelt (Toim.). Emakeele Seltsi aastaraamat (19−50). Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus.
Metslang, Helle; Pajusalu, Karl; Habicht, Külli (2014). Koordinatiivsed partiklid lause perifeerias. Emakeele Seltsi aastaraamat, 59 (1), 139−161.
Habicht, Külli; Tragel, Ilona (2014). Verbiga saama väljendatud leksikaalsed kategooriad ja konstruktsioonid. Keel ja Kirjandus, 11, 826−844.
Tragel, Ilona; Habicht, Külli (2012). Grammaticalization of Estonian saama ‘to get’. Linguistics, 50 (6), 1371−1412.
Metslang, Helle; Habicht, Külli; Pajusalu, Karl (2011). Developmental paths of interrogative particles: the case of Estonian. Folia Linguistica Historica, 32 (1), 149−187.

Muid teoseid:

Habicht, Külli; Penjam, Pille; Prillop, Külli (2015). Heinrich Stahli tekstide sõnastik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Ehala, Martin; Habicht, Külli; Kehayov, Petar; Zabrodskaja, Anastassia (2014). Keel ja ühiskond (õpik gümnaasiumile). Tallinn, Eesti: Künnimees.
Habicht, Külli (2012). Eesti kirjakeele ajaloo ja eesti murrete õpetamisest. Gümnaasiumi valdkonnaraamat.
Habicht, Külli (2010). Ühe hingesuguluse peegeldus: Uku Masing ja Georg Müller. Inimesepoeg valgel laeval: Uku Masing 100 (221−238). Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.
Habicht, K. (2003). Alamsaksa laenud (märksõnaartikkel). Raukas, A. (Toim.). Eesti Entsüklopeedia. Eesti A-Ü (15). Eesti Entsüklopeediakirjastus.