Kuulmiksabalased
| Mysidae | |
|---|---|
 Reliktne kuulmiksaba Mysis relicta | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Lülijalgsed Arthropoda |
| Alamhõimkond |
Vähid Crustacea |
| Klass |
Ülemvähid Malacostraca |
| Selts |
Müsiidilised Mysidacea |
| Sugukond |
Kuulmiksabalased Mysidae Haworth, 1825 |
Kuulmiksabalased (Mysidae) on vähilaadsete müsiidiliste seltsi (Mysida) suurim sugukond enam kui tuhande liigiga umbes 170 perekonnast. Sugukonna liigid asustavad nii meresid, riimveelisi keskkondi kui ka mageveekogusid[1].
Tunnused[muuda | muuda lähteteksti]
Nagu teised müsiidilised, meenutavad kuulmiksabalased kujult pisut krevette, on aga õrnema kehaehitusega. Nad on poolläbipaistva kehaga ja nende silmad on suured ja varrekesel eenduvad. Kuulmiksabalased on hoogsad liikujad. Kuulmiksabalaste sugukonda eristab teistest müsiidilistest esimeste rindmikujalgade hästi arenenud välisharu. Samuti on kolmanda kuni kaheksanda jalapaari siseharu lülistunud alamsegmentideks ja sabalehviku siseharudel on tasakaaluelund vaagpõieke (statotsüst).
Kuulmiksabalased toituvad planktonist ja orgaanilisest ainest, mis on juba veidi lagunenud. Mõned kuulmiksabalaste liigid paljunevad talvel, teised aastaringselt. Kuulmiksabalaste eluiga varieerub ühest kahe aastani. Nende elupaigad on merepõhja lähedal ja kuulmiksabalaste liike leidub nii süvamere piirkonnas kui ka avatud kivise põhjaga rannikuvetes.