Lehekülje Kuukala lähteteksti vaatamine

{{See artikkel| räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit [[Kuukala (perekond)]]}}
{{Taksonitabel
 | nimi           = Kuukala
 | värvus         = loomad
 | seisund          = 
 | seisundi_süsteem = 
 | seisundi_ref     = 
 | pilt           = MolaMola Lisboa20051020 Modified.jpg
 | pildi_seletus  = 
 | riik           = [[Loomad]] ''Animalia''
 | hõimkond       = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' 
 | klass          = [[Kiiruimsed]] ''Actinopterygii''
 | selts          = [[Kerakalalised]] ''Tetraodontiformes''
 | sugukond       = [[Kuukalalased]] ''Molidae''
 | perekond       = [[Kuukala (perekond)|Kuukala]] ''Mola''
 | liik           = '''Kuukala'''
 | binaarne       = ''Mola mola''
 | binaarse_autor = ([[Carolus Linnaeus|Linnaeus]], 1758)
 | levikukaart          = 
 | levikukaardi_seletus =
}}
'''Kuukala''' (''Mola mola'') on [[kuukalalased|kuukalalaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[kuukala (bioloogia)|kuukala]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[kala]].

Kuukala asustab troopilisi ja parasvöötme, ka [[Euroopa]] [[meri|mere]]sid. Kudemine toimub kõigi [[ookean]]ide troopilistes ja ekvatoriaalsetes vetes, aga hoovustest aetuna jõuavad nad sageli parasvöötmesse. [[Atlandi ookean]]i põhjaosas on nad jõudnud [[Newfoundland]]i, [[Island]]i ja [[Golfi hoovus]]e abil isegi [[Murmani rannik]]uni, samuti [[Läänemeri|Läänemere]] lääneossa.<ref name="Loomade elu">"[[Loomade elu]]", 4. kd., lk. 440–441, tahvel 53</ref>

Teaduslikult kirjeldas kuukala esimesena [[Linnaeus]] [[1758]]. aastal.

== Välimus ==

Kuukala teaduslik nimetus ''Mola'' tähendab [[ladina keel]]es '[[veskikivi]]'. Teda peetakse maailma raskeimaks [[luukala]]ks. Täiskasvanud isendi keskmine kaal on 1 tonn. Ta võib kasvada üle 3 m pikaks ja kaaluda 1410 kg. Kord püüti Atlandi ookeani rannikul [[New Hampshire]]'is 5,5 m pikkune isend, kelle mass jäi aga teadmata.<ref name="Loomade elu"/>

Harilikud luukalad ei kasva nii suureks sellepärast, et luud kaaluvad palju, aga kuukalal on paljud luud mandunud ja asendunud [[kõhr]]ega, mis on kergem, kuid ühtlasi vähem vastupidav.

Kala keha on külgede suunas kokku surutud, meenutades põhikujult [[ketas]]t. Tema pikkus on väljasirutatud [[kõhuuuim|kõhu-]] ja [[seljauim]]e korral lähedane kõrgusele.

Nagu kõigil [[kuukalalised|kuukalaliste]] [[alamselts]]i [[liik (bioloogia)|liikidel]], on ka kuukalal [[saba]] ja [[selgroog|selgroo]] tagaosa mandunud. Puuduvad [[ogakiir]]test [[seljauim]] ja [[kõhuuim]]ed, [[vaagnavööde]] ja [[ujupõis]] on samuti täielikult mandunud. See annab kuukalalistele kummalise välimuse, just nagu oleks neil tagumine ots maha lõigatud. [[Pehmekiir]]test koosnevad selja- ja [[pärakuuim]] asuvad teineteise vastas ja on kaugele taha nihkunud. Nad on kitsa alusega, väga kõrged ja üsna terava tipuga. Need uimed on paaritud. Nende tagaosa ulatub keha "amputeeritud" tagaosale ning nende kiired on sabauime kohal tipust tugevasti harunenud ja toetavad laia vetruvat kõhrest plaati, mis toimib [[aer]]una. Nende [[hammas|hambad]] on liitunud terviklikuks plaadiks, mis eesosas üldse ei katke.<ref name="Loomade elu"/>

== Eluviis ==
[[Pilt:Enormous Sunfish.jpg|pisi|Kinnipüütud kuukala (1910)]]
[[Pilt:Poissonlune mole2.jpg|pisi|Kuukala "päevitab"]]
[[Pilt:MolaMolaDorsalFin.jpg|pisi|Kuukala seljauim veest väljas]]
Kõik kuukalalaste liigid läbivad noorena väga keeruka [[Moone (bioloogia)|moonde]], mis koosneb mitmest osast. Äsjakoorunud [[vastne|vastsed]] meenutavad [[kerakalalased|kerakalalaste]] omi (kerakalalased on naaberalamselts ja see tõendab, et nad on sugulased). Kuid juba 6–8 mm pikkuste kuukalade keha kattub laiade luuplaatidega, millel on suured kolmnurksed nukid. See on niinimetatud kohverkala-arengujärk. Ka [[kohverkalalased]] on kuukalalaste naaberalamselts. Selles staadiumis on neil veel olemas sabauim, mis aga peatselt kaob.<ref name="Loomade elu"/>

Kuukala on halb ujuja. Ta ei suuda liikuda vastu tugevat [[hoovus]]t. Sageli lebab ta lihtsalt külili veepinnal, liigutades laisalt oma selja- ja pärakuuime ja sirutades neid vaheldumisi veest välja. Kuid on ka oletatud, et nii toimivad peamiselt haiged kuukalad, keda selletõttu saab püüda raskusteta ja kelle [[magu]] on tavaliselt tühi.<ref name="Loomade elu"/>

Kuukala maksimaalne täheldatud ujumiskiirus on 2 [[sõlm (ühik)|sõlme]] ehk 3,2 km/h.

Emaste kuukalade produtseeritud [[munarakk]]ude arv ühel kudeperioodil on umbes 300 miljonit; tegemist on [[selgroogsed|selgroogsete]] hulgas kõige suurema munarakkude arvuga liigiga <ref>P. J. Miller ja M. J. Loates. "Euroopa kalad". [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]] [[2006]]</ref>. 

Kuukala üheks eripärasuseks kalade hulgas on tema [[termoregulatsioon]]i võime – kuukala kehatemperatuur võib olla märksa kõrgem ümbritseva vee [[temperatuur]]ist. On oletatud, et see on seotud tema "päevitamisega" ehk külili veepinnal lebamisega, mille käigus ta akumuleerib [[päikeseenergia]]t.

Laialt on levinud arvamus, et suurema osa ajast kuukala lebabki veepinnal ja päevitab. See pole siiski nii. Suure osa ajast veedab kuukala rohkem kui 200 m sügavusele sukeldununa ja ta on võimeline sukelduma 600 m sügavusele.

Kuukala toitub [[zooplanton]]ist. Tema magu sisaldab põhiliselt [[koorikloom]]i, väikesi [[kalmaar]]e, [[leptotseefalus]]i ehk [[angerjas|angerja]]vastseid, [[kammloom]]i ja [[meduus]]e. Inimesele, kes tema juurde ujub, ei kujuta kuukala endast mingisugust ohtu.<ref name="Loomade elu"/>

Mõnevõrra ohtlikum on kuukala väikestele veesõidukitele, sest aeg-ajalt on aerupaadid kuukala otsa sõites põhja läinud. On ka juhtunud, et kuukala on takerdunud mootorsõiduki [[propeller]]isse või [[sõukruvi]]sse, mis seepeale on murdunud või muidu rikki läinud.

Kuukala liha pole mürgine, aga pole ka maitsev ja sellepärast teda eriti toiduks ei kasutata.<ref name="Loomade elu"/>

[[Lõuna-Aafrika]] [[kalur]]id suhtuvad kuukalasse vahel [[ebausk]]liku hirmuga ja pöörduvad merel kuukala kohates sadamasse tagasi. Sellele ebausule võis aluse panna asjaolu, et kuukala kui halb ujuja triivib sinna, kuhu hoovused teda tõukavad, ja mõnes paigas ennustab kuukalade ilmumine ranniku lähedale peatselt saabuvat tormi.<ref name="Loomade elu"/>

== Kuukala vangistuses ==

Kuukala on raske [[okeanaarium]]is pidada. Asi pole söötmises, mis on väga lihtne: planktonitoidulised loomad pole sööda suhtes valivad, vaid imevad sisse igasuguse piisavalt peenestatud toidu, mis nende suu juurde  satub. Kuid nad hukkuvad sellepärast, et vigastavad end vastu [[akvaarium]]i seinu.<ref name="Loomade elu"/>

Sellepärast on okeanaariumides põhiline probleem kuukala pidamisel see, kuidas neid kaitsta iseennast vigastamast. Tema liikumise takistamiseks kasutatakse [[vinüül]]ist [[kardin]]aid. Akvaarium peaks olema nii suur, et kuukalal on seal ruumi ringiratast ujuda. Akvaariumi sügavus peab olema nii suur, et kuukala suudaks end seal veest välja ulatumata vertikaalselt välja sirutada, see tähendab üle 3 meetri. Kuid lõpuks on mõnd kuukala õpetatud isegi käest sööki vastu võtma.

== Viited ==
{{viited}}

{{Commons|Mola mola}}
{{vikisõnastikus|kuukala}}
[[Kategooria:Kiiruimsed]]