Kurisu

See artikkel räägib geoloogia mõistest; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Kurisu (täpsustus).

Kurisu on karstumise tagajärjel tekkinud negatiivne pinnavorm, mille põhjast toimub pinnavee äravool läbi pugemite põhjavette. Argikeeles nimetatakse kurisuid neeluaukudeks.

Kurisu on põhiplaanilt enamasti ümar ning lehtritaoliste seintega mõne kuni mõnekümne meetri laiune pinnavorm.

Kurisu tekib lubjakivi või evaporiitide lahustumise ning sissevajumise läbi.

Kurisuga väga sarnane nähtus on doliin ning näiteks Põhja-Ameerikas peetaksegi termineid "sinkhole" ning "doline" samatähenduslikeks. Euroopas eristatakse kurisud doliinist selle poolest, et esimene on koht, kus pinnavesi oja vms kujul kaob maa alla. Doliin võib aga olla lihtsalt karstumise tagajärjel tekkinud negatiivne pinnavorm. Erinevus on ka selles, et doliinideks nimetatakse enamasti suuremaid pinnavorme.