Kuninglik Ulsteri Politseijõud
 RUCi embleem | |
| Lühend | RUC |
|---|---|
| Asutatud | 1. juuni 1922 |
| Tegevuse lõpetanud | 4. november 2001 |
| Tüüp | Politsei |
| Tegevuspiirkond | Põhja-Iirimaa |
Kuninglik Ulsteri politseijõud (inglise keeles Royal Ulster Constabulary; RUC) oli aastatel 1922–2001 Põhja-Iirimaa politsei. See asutati 1. juunil 1922 ja lõpetas tegevuse 4. novembril 2001. RUCi ülesanded võttis üle Põhja-Iirimaa politseiteenistus.
Peamiseks RUCi laialisaatmise põhjuseks oli Belfasti leping, mille ühe punkti kohaselt pidi Põhja-Iiri politseid reformima, sest Kuninglik Ulsteri politseijõud oli Põhja-Iirimaa konflikti ajal saanud mitmeid süüdistusi politseivägivallas ja katoliiklaste diskrimineerimises.
Põhja-Iirimaa konfliktis hukkus 30 aasta jooksul peamiselt PIRA rünnakutes 319 RUCi politseinikku ja vigastada sai üle 9000. See tegi Põhja-Iiri politseist 1983. aastaks maailma eluohtlikuima politseiorganisatsiooni[1].
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Loomine[muuda | muuda lähteteksti]
1920. aastal määrati Põhja-Iirimaa Kuningliku Iiri politsei (inglise: Royal Irish Constabulary, lühend: RIC) vastutusalasse. 31. jaanuaril 1921 moodustas Richard Dawson Bates, Põhja-Iirimaa esimene siseminister, komisjoni mille soovituste abil saaks politseid reformida.
Komisjon esitas oma vaheraporti 28. märtsil 1922 ja see kiideti Põhja-Iiri valitsuse poolt heaks. 29. aprillil 1922 kiitis kuningas George V heaks Ulsteri politseijõudude moodustamise ja see alustas tööd sama aasta 1. juunil. RUC-i suuruseks määrati 3000 inimest ja sellest kolmandiku pidid moodustama katoliiklased. Esimesed 2000 kohta täideti kiiresti ja enamuse katoliiklastele määratud kohtadest võtsid endale endised RIC-i töötajad. Katoliiklaste palkamine kohtas hiljem vastuseisu, sest protestandid pidasid neid ebausaldusväärseteks ja politsei otsustas sellest poliitikast loobuda, mistõttu ei ületanud katoliiklastest politseinike osakaal 20 protsenti ja 1960. aastateks oli nende osakaal langenud 12 protsendini.
1920. ja 1930. aastad[muuda | muuda lähteteksti]
1920. aastate alguses oli tulevane Põhja-Iirimaa rahutu ja aastatel 1920–1922 sai surma 90 politseinikku. Iiri rahvusarmee (IRA) korraldas sageli rünnakuid ja olukord protestantide ning katoliiklaste vahel oli pinev. Olukord rahunes 1920. aastate keskpaigaks ja järgmised 45 aastat oli piirkond üsnarahulik. Mõrvade arv oli madalam kui ülejäänud Suurbritannias ja kuritegusid avastati keskmisest rohkem.
1929. aasta majanduskriis mõjutas Iirimaad rängalt ja mitmed Põhja-Iiri traditsioonilised tööstused nagu laevaehitus, olid kriisis. Kriis tõstis niigi suurt töötute arvu veelgi ja see viis mitmete rahutusteni. Kasvava autoliikluse tõttu moodustati Ulsteri politsei koosseisu liiklusosakond ja politseijaoskondi asuti renoveerima.
1930. aastatel oli IRA tegevus episoodiline. Kuningas George VI visiidi ajal 1937. aastal õhkis IRA mitu tollipunkti ning 1939. aastal alustas sabotaažikampaaniat, mis lõppes 25. augustil, vähem kui nädal enne II maailmasõja algust. Sõja ajal oli RUCi töötajatel keelatud politseist lahkuda, et liituda mõne teise teenistusega. Alates 1943. aastast lubati politseis töötada ka naistel ja esimesed naispolitseinikud alustasid tööd 15. novembril.
Põhja-Iirimaa konflikt[muuda | muuda lähteteksti]
Põhja-Iirimaa konflikt algas 1960. aastatel ja konflikti üks esimesi hukkunuid oli 67-aastane Francis McCloskey, kes oli katoliiklane. Ta leiti 1969. aasta juulis, rahutuste ajal teadvusetuna trepil lebamas ja tunnistajad olid näinud politseinikke kedagi peksmas kohas, kust hiljem leiti McCloskey. Politsei väitis, et McCloskey oli olnud teadvuseta enne seda, kui politsei rahvamassi ründas ja võis kellegi visatud kiviga pihta saada. McCloskey suri päev pärast intsidenti haiglas.
11. oktoobril 1969 lasti Shankill Roadil toimunud rahutustes maha politseinik Victor Arbuckle, kellest sai esimene konfliktis hukkunud politseinik. Augustis 1970 hukkus Crossmagleni lähedal autopommiplahvatuses kaks politseinikku, kellest said PIRA kampaania esimesed ohvrid. PIRA kampaania sisaldas julgeolekutöötajate tapmist ja see kestis kuni Belfasti lepingu jõustumiseni. Viimane Põhja-Iirimaa politseinik, kes enne Põhja-Iirimaa politseiteenistuse loomist hukkus, oli katoliiklane Francis O'Reilly, kes sai septembris 1998 pommiplahvatuses rängalt vigastada ja suri kuu aega hiljem haiglas [2].
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "CNN Archive - CNN Special:Identity crisis for police". Originaali arhiivikoopia seisuga 29. august 2007. Vaadatud 29. augustil 2007.
- ↑ The Telegraph: Frank O'Reilly, the catholic RUC officer killed by loyalists in 1998