Kuninghahk

Kuninghahk
Kuninghahk
	; Isaslind
	; Emaslind
Kaitsestaatus
	; Soodsas seisundis (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia;
Hõimkond	Keelikloomad Chordata;
Klass	Linnud Aves;
Selts	Hanelised Anseriformes;
Sugukond	Partlased Anatidae;
Perekond	Hahk Somateria;
Liik	Kuninghahk;
Binaarne nimetus
	Somateria spectabilis; (Linnaeus, 1758)
	; Kuninghaha levila; – pesitsusala; – talvitusala
Sünonüümid
	Anas spectabilis

Kuninghahk (Somateria spectabilis) on partlaste sugukonda kuuluv linnuliik.

Välimus

Kuninghahk on 47–63 cm pikk. Tiiva pikkus on 256–293 mm. Isaslinnu nokk on 27–34 mm pikk, emaslinnul 31–35 mm. Jookse on 44–50 mm pikk.^[2] Kaalub 1500–2010 g.^[3]

Hundsulestikus isaslinnu pea ja kukal on sinakashallid. Laubakilp on kollakasoranž, kilbi keskel ja servas on must triip. Nokk on punane, nokaots on hele. Pea küljed on rohelised. Silmast kuklani jookseb valge triip. Rind on lõheroosa. Kael, selg, pealtiiva keskmised ja suured kattesuled ja tiiva alakülg on valged. Ülejäänud sulestik on must. Jalad on kollased või oranžid.^[2]

Puhkesulestikus isaslind on peamiselt tumepruun. Laubakilp on kollane. Tiiva kattesuled on valged.^[2]

Emaslinnu sulestik on peamiselt pruun. Noka lähedal on väike hele täpp. Hoosuled on mustad. Tiiva alakülg on valkjas. Nokk on tumehall. Jalad on hallid.^[2]

Noorlind sarnaneb emaslinnuga, kuid noorlinnu sulestik on tuhmimat tooni ning tema nokk on tumedam.^[2]

Udusulis pojad ülapool on pruun, alapool on valkjas.^[3]

Levik

Kuninghahad pesitsevad Põhja-Jäämere rannikul ja saartel. Ida-Kanadas ja Lääne-Gröönimaal pesitsevad kuninghahad talvitavad Lõuna-Gröönimaal, Newfoundlandil, Labradori poolsaarel ja Suurel järvistul. Ida-Gröönimaal pesitsejad talvitavad Islandil, Lääne-Siberis pesitsejad Skandinaavia poolsaarel ja Valge mere ääres ning Ida-Siberis, Alaskal ja Lääne-Kanadas pesitsejad Beringi mere ääres.^[2]

Eestis on ta haruldane läbirändaja aprillis-mais ja septembris-oktoobris.^[4]

Kuninghahad pesitsevad jõgede ja järvede ääres ning rabades.^[3] Talvel elavad avamerel ja jäävabadel lahtedel.^[2]

Toitumine

Kuninghahad toituvad limustest, putukavastsetest, koorikloomadest, okasnahksetest ja taimedest.^[3]

Pesitsemine

Kuninghahad pesitsevad üksikult. Pesa on udusulgedega vooderdatud madal maapinnalohk.^[3]

Pesitsusperiood algab juunis. Kurnas on 4–5 muna. Haudevältus on 22–24 päeva.^[3]

Eluiga

Kuninghahk võib elada 18-aastaseks.^[5]

Viited

↑ BirdLife International (2018). Somateria spectabilis. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2018.
1 2 3 4 5 6 7 Madge, Steve; Burn, Hilary (1992). Wildfowl: an identification guide to the ducks, geese and swans of the world. London: Christopher Helm. Lk 262–263. ISBN 0713636475.
1 2 3 4 5 6 del Hoyo, Josep; Elliott, Andrew; Sargatal, Jordi; Cabot, José, toim-d (1992). Handbook of the birds of the world. Kd 1. Barcelona: Lynx Edicions. Lk 621. ISBN 978-84-87334-10-8.
↑ "Kuninghahk". Linnuvaatleja. Vaadatud 22. augustil 2026.
↑ Clapp, Roger B.; Klimkiewicz, M. Kathleen; Kennard, John H. (1982). "Longevity Records of North American Birds: Gaviidae through Alcidae". Journal of Field Ornithology. 52 (2): 81–124.

Välislingid

Kuninghahk andmebaasis eElurikkus
Kuninghahk YouTube'is

[1] BirdLife International (2018). Somateria spectabilis. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2018.

[Madge-2] 1 2 3 4 5 6 7 Madge, Steve; Burn, Hilary (1992). Wildfowl: an identification guide to the ducks, geese and swans of the world. London: Christopher Helm. Lk 262–263. ISBN 0713636475.

[del_Hoyo-3] 1 2 3 4 5 6 del Hoyo, Josep; Elliott, Andrew; Sargatal, Jordi; Cabot, José, toim-d (1992). Handbook of the birds of the world. Kd 1. Barcelona: Lynx Edicions. Lk 621. ISBN 978-84-87334-10-8.

[Linnuvaatleja-4] "Kuninghahk". Linnuvaatleja. Vaadatud 22. augustil 2026.

[Clapp-5] Clapp, Roger B.; Klimkiewicz, M. Kathleen; Kennard, John H. (1982). "Longevity Records of North American Birds: Gaviidae through Alcidae". Journal of Field Ornithology. 52 (2): 81–124.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]