Kultuuriline pluralism

See artikkel räägib kultuurilisest pluralismist. Teiste sarnaste mõistete jaoks vaata Pluralism.

---

Kultuuriline pluralism tähistab olukorda, kus suurema kogukonna sees olev väiksem grupp säilitab oma ainulaadse kultuurilise identiteedi ning laiem kultuur aktsepteerib nende väärtushinnanguid ja tavasid (juhul kui need on kooskõlas seaduste ja suurema kogukonna väärtushinnangutega). Kultuurilist pluralismi aetakse sageli segamini multikultuursusega, kus aga puudub domineeriva kultuuri nõue.

Üks näide kultuurilisest pluralismist on Ameerika Ühendriigid, kus on olemas suhteliselt tugev domineeriv kultuur, mis sisaldab tugevaid rahvusluse elemente ning kus on olemas spordikultuur ja kunstiline kultuur. Pluralistlikus kultuuris ei eksisteeri unikaalsed grupid lihtsalt kõrvuti, vaid need käsitlevad teiste gruppide väärtusi kui tunnuseid, mis väärivad kohta ka domineerivas kultuuris. Edukas pluralistlik ühiskond ootab oma liikmetelt integreerumist, mitte assimileerumist. Ühiskond, kus puudub tugev domineeriv kultuur, võib kultuurilist pluralismi praktiseerimata ja ilma ühiskonnapoolsete tahtlike sammudeta hõlpsasti multikultuurseks ühiskonnaks muutuda.

Selliste institutsioonide ning tavade olemasolu on aga võimalik vaid juhul kui väiksemad kultuurilised kogukonnad on pluralistliku kultuuri suurema kogukonna poolt tunnustatud. Mõnikord on selleks tarvis ka seadustega kaitsmist. Teise kultuuri oma kultuuri vastu võtmine nõuab sageli seda, et vähemuse kultuur peab kõrvaldama oma kultuuri need aspektid, mis ei sobi kokku dominantse kultuuri seaduste või väärtustega.

Ameerika Ühendriikide kultuurilise pluralismi mõtte juured on transtsendentalistlikus liikumises ning seda on arendanud nii pragmatistlikud filosoofid William James ja John Dewey kui ka hilisemad mõtlejad Horace Kallen ja Randolph Bourne. Üks kuulsamaid kultuurilise pluralismi ideede väljendusi on Randolph Bourne'i 1916. aasta essee "Trans-National America".

Vaata ka

• Multikultuursus