Ksenotransplantsioon

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Ksenotransplantatsioon (ksenos- kreeka keeles "võõras" või ‘’kummaline’’) on elusrakkude, kudede või elundite siirdamine ühelt liigilt teisele. Siirdatavaid rakke, kudesid või elundeid nimetatakse ksenotransplantaatideks.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Huvi ksenotransplantatsiooni vastu algas juba aastal 1905, kui kroonilise neeruhaigusega lapsele siirdati küüliku neerud, kuid laialdasemalt hakkas protseduur huvi äratama 1960. aastatel, kui immunoloogias tehti suuri edusamme ning üritati siirdada šimpansi neerud neerupuudulikkusega patsientidele. Samuti siirdati 1984. aastal paavianisüda vastsündinule, kellel oli vasaku südame hüpoplastiline sündroom ja kes elas pärast südameoperatsiooni 20 päeva.[1]

Tänapäeval tingib ksenotransplantatsiooni arengut asjaolu, et inimeste pikenev eluiga on toonud kaasa krooniliste haiguste ja lõppstaadiumis elundipuudulikkusega patsientide arvu suurenemise ning pakkumise ja nõudluse vahel on suur lõhe. [2]

Probleemid[muuda | muuda lähteteksti]

Ühe liigi elundite, kudede või elusrakkude siirdamine tõstatab palju eetilisi, zoonootilisi ja meditsiinilisi probleeme. Lisaks kerkib ksenotransplantsiooni toimimisel üles küsimus elundite õiglasest jaotusest ning ka loomade heaoluga seotud küsimused, eelkõige need, mis on seotud doonorloomade elutingimustega. Viimasel kümnendil on selle vallas tehtud edusamme, sest geneetiline muutmine annab rohkem võimalusi luua just õiged siirdamiseks loodud ksenotransplantaatid.[3]

Ksenotransplantaatide kandidaadid[muuda | muuda lähteteksti]

Sigu (Sus scrofa domesticus) peetakse praegu parimateks elundidoonorluse kandidaatideks. Osaliselt, sest ühiskonna seas on sigade tapmine rohkem aktsepteeritud ning sigade ning inimeste füsioloogiliste sarnasuste tõttu. Lisaks on sigadel suhteliselt lühike tiinusperiood, suured pesakonnad ja neid on lihtne aretada, mistõttu nad on kergesti kättesaadavad. Geneetiliselt muundatud sead on muutumas üha enam tavapärasemaks, mis tõstatab küll eetilisi probleeme, kuid suurendab ka siirdamise edukust. Geenide muutmise võimalus aitab võidelda äratõukereaktsioonide ja võimalike zoonoosidega. Šimpanside ja paavianide elundite ksenotransplantatsiooni on üldiselt just välditud eetiliste probleemide ja surmavate viiruste edasikandumise hirmu tõttu. 2021. aasta septembris siirdati esimest korda sea neerud inimesele, ilma kohese äratõukereaktsioonita.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Lu, T., Yang, B., Wang, R., & Qin, C (2020). "Xenotransplantation: Current Status in Preclinical Research". Frontiers in immunology. Vaadatud 31.10.21. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |vaadatud= (juhend)
  2. D K C Cooper, R Gaston, D Eckhoff, J Ladowski, T Yamamoto, L Wang, H Iwase, H Hara, M Tector, A J Tector (märts 2018). "Xenotransplantation—the current status and prospects". British Medical Bulletin. Vaadatud 31.10.21. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |vaadatud= (juhend)
  3. Bernard E. Rollin (19. september 2020). "Ethical and Societal Issues Occasioned by Xenotransplantation". Vaadatud 31.10.21. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |vaadatud= (juhend)