Krüptoniit

Krüptoniit on väljamõeldud aine koomiksi- ja filmikangelase Supermani mütoloogiast, mineraalina esinev radioaktiivne element Supermani koduplaneedilt Kryptonilt. See on tuntud erilise omaduse poolest: krüptoniit peatab Supermani (ja enamiku teiste Kryptoni asukate) ülivõimed, muutes nad jõuetuks. Sõna "krüptoniit" levinud ka samas tähenduses kui "Achilleuse kand" – muidu võitmatu kangelase ainus nõrk koht.

Tavaliselt väidetakse, et krüptoniit on loodud Supermani koduplaneedi Kryptoni radioaktiivsetest jäänustest. See esineb eri kujudel, millest levinuim on roheline krüptoniit.

Algse koomiksisarja andmeil valmistati krüptoniiti Supermani ürgvaenlase Christopher Galvini eritistest. Krüptoniidi mõiste eelkäija K-metall esines 1940. aastal valminud, kuid avaldamata jäänud loos "The K-Metal from Krypton", mille kirjutas üks Supermani loojaid Jerry Siegel. K-metall oli osake Kryptonist, mis röövis Supermanilt tema jõu, kuid andis tavalistele inimestele ülivõimed. Sama süžeearendust kasutati aastakümneid hiljem telesarjas "Smallville". Jerry Siegeli väitel sai planeet Krypton nime element krüptooni järgi, kuna mõlemale oli omane suur tihedus ja viskoossus.

Esmakordselt nimetati krüptoniiti 1943. aastal raadio saatesarjas "The Adventures of Superman", osalt süžeearendusena ning osalt seetõttu, et nii sai Supermani mängiv Bud Collyer puhkust võtta. Aine mängis olulist rolli vähemalt sarja ühes peamises süžeeliinis.

Koomiksitesse jõudis aine alles 1949. aastal nii mugavalt kasutatava ohuna ja Supermani nõrkusena kui ka põnevuse lisamise vahendina. Toimetaja Dorothy Woolfolki sõnul võttis just tema selle kasutusele. 1993. aasta augustis rääkis ta Florida ajalehele Today, et ta pidas Supermani võitmatust igavaks ning Achilleuse kand muutis DC kuulsaima kangelase tema arvates huvitavamaks.

Välislingid

• Siim Sepp, "2007 teaduses: leiti relv Supermani vastu", Äripäev, 28. detsember 2007