Krupinská planina

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Krupinská planina asukoht Slovakkias (tähistatud halliga)
Krupinská planina. Vaade Bzovíki kloostrist

Krupinská planina (slovaki keeles Krupinská planina, saksa keeles Karpfener Hochebene, tõlkes Krupina tasandik) on maastikuregioon Slovakkia keskosas, mis on osa Lääne-Karpaatidest ja ühtlasi on see ka osa Slovaki keskmäestikust. Üldiselt tasase regiooni kõrgeim tipp on Kopaný závoz (775 m), mis asub Lešťi polügoonil. Üle 700 meetri ulatuvad veel vaid üksikud tipud, mis asuvad piirkonna idaosas Ostrôžky piiril. Španí lazi mäel (643 m) asub teletorn; seal asub ka turistidele mõeldud matkamaja.[1] Valdav osa regioonist on madalam kui 500 meetrit. Üldiselt tasast ala liigendavad sellesse sügavalt lõikunud jõeorud.

Maastikuregioon on oma nime saanud seal asuvalt Krupina linnalt. Teisi asulaid: Veľký Krtíš, Modrý Kameň.

Sealsed veed voolavad Ipoly jõkke. Tähtsamad jõed on Krtíš, Tisovník, Krupinica ja Litava. Tähtsaim asula on Banská Štiavnica.

Põhja poolt Karpaatidest varjatud piirkond on suhteliselt sooja kliimaga; seal asuvad mitmed viinamäed. Suur osa piirkonnast on põllumajanduslik maa; valdav on juurviljakasvatus. Sealsed metsad on valdavalt tammikud.

Vaatamisväärsusteks on Bzovíki klooster ja Čabraďi kindluse varemed. Seal asuvad ka Dolná Strehová ja Dudince kuumaveeallikad.

Asend[muuda | muuda lähteteksti]

Krupinská planina piirneb järgmiste geograafiliste piirkondadega:

Geoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Sealne valdavalt tasane ala on vulkaanilist päritolu. Maastikuregioonile on omased sügavad jõeorud.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. BRANDOS, Otakar. Krupinská planina. Nakladatelství SKY,

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]