Kriisijuhtimine
Kriisijuhtimine on lähenemisviiside, meetmete ja meetodite kogum, mida kasutatakse olukordades, kus tavalised juhtimisoskused ei ole enam piisavad, eesmärgiga minimeerida kriisi mõju.[1] Kriis on tõsine oht teatud süsteemi struktuuridele või põhiväärtustele ja normidele, mis suure ajasurve all ja ebakindlates tingimustes nõuab elutähtsate otsuste tegemist. [2] Kriisijuhtimine omab eriti suurt tähtsust, sest kriisid on sageli samaaegselt meedia, avalikkuse ja poliitika fookuspunktis.[3]
Eesti keeles kasutatakse üldiselt kriisijuhtimist koondterminina, kuid tegelikult saab eristada kriisijuhtimise ja kriisireguleerimise vahel, mis põhinevad ingliskeelsetel terminitel Crisis Leadership ja Crisis Management.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Kriisijuhtimine kui ametlik uurimisvaldkond on suhteliselt noor, olles tekkinud alates 1980. aastatest pärast katastroofe nagu Bhopali gaasileke, Tšernobõli katastroof, Challengeri katastroof ja Exxon naftareostuse tagajärjel. Nende juhtumite ning tehtud vigade analüüs aitas kaasa kriisijuhtimise välja kujunemisele.[3]
Meetodid[muuda | muuda lähteteksti]
Reaktiivse lähenemise all mõistetakse meetodeid, mis aitavad mõjutatud organisatsiooni kriisist välja tuua ja stabiliseerida. See seisneb esmalt kriisi tuvastamises, kriisireguleerimistegevustes ning peale kriisi lõppu analüüsis, eesmärgiga parandada olemasolevaid meetmeid kriiside ärahoidmiseks. Proaktiivne lähenemine keskendub kriiside ennetamisele ning olukorra analüüsimisele organisatsiooni stabiilsuse ajal. Proaktiivse lähenemise peamiseks põhimõtteks on see, et potentsiaalne kriis algab enne, kui see organisatsiooni tabab, mistõttu tuleb kriiside ennetamiseks ja varajaseks tuvastamiseks töötada välja põhjalikud kontrollsüsteemid.[3]
Kriisijuhtimine Eestis[muuda | muuda lähteteksti]
Eesti riigi tasandil lähtub kriisireguleerimine hädaolukorraseadusest. Selles raamistikus hõlmab kriisireguleerimine hädaolukorra ennetamist, selleks valmistumist ja selle lahendamist. Eesti kriisireguleerimine põhineb neljal põhimõttel: detsentraliseeritus, mille alusel iga ministeerium vastutab oma valdkonna kriisireguleerimistegevuste eest; ametkondade koostöö tagamine kriisideks valmistumisel ja nende lahendamisel; subsidiaarsus ehk lähimuse põhimõte, mille kohaselt viiakse kriisireguleerimisalased tegevused ellu madalaimal võimalikul tasemel ning ülesannete jäävus, ehk kõik asutused ja inimesed jätkavad oma ülesannete täitmist ka kriisiolukordades[4].
Alates 2021. aastast korraldab kriisireguleerimispoliitika väljatöötamist ja elluviimist Vabariigi Valitsus, mis sellele eelnevalt toimus Siseministeeriumi koordineerimisel.[4]
Kriisideks valmisolek kaasab ka hädaolukordadeks valmistumist õppuste kaudu. Iga nelja aasta tagant korraldatakse Eestis suurõppus, millega testitakse riigi valmisolekut erinevateks kriisideks. 2023. aastal toimunud kompleksõppus CREVEX 2023 oli lähiajal suurim, mis keskendus evakuatsioonile, kriiskommunikatsioonile ja suuremahulistele päästetöödele. Õppusele oli kaasatud mitmed riigiasutused, erasektor ja kohalikud omavalitsused ning 1100 vabatahtlikku rollimängijat.[5]
Näited kriisidest[muuda | muuda lähteteksti]
Koroonakriis (2020-2022)[muuda | muuda lähteteksti]
Tegu oli laialdase kriisiga, mis puudutas mitmeid ühiskonna sektoreid. Esmajärguliselt oli siiski tegu tervishoiukriisiga. Hädaolukorra lahendamist ja teiste ametite kaasamist juhtis algselt Terviseamet, kuid hiljem anti juhtimine üle Riigikantseleile. Veel osalesid kriisijuhtimises Vabariigi Valitsuse kriisikomisjon ja kriisikomisjonid piirkondlikul tasandil. Alates 2020. aasta suvest oli üheks peamiseks kriisireguleerimistegevuseks inimeste vaktsineerimine.[6] Tagantjärele on Riigikontroll leidnud, et Terviseamet ja meditsiinisüsteem ei olnud nakkushaigusest tingitud kriisiks piisavalt valmis. Näiteks, puudus vajalik varu vahendeid ja varustust. Samuti oli kriisijuhtimise puhul teatud hetkel puudulik riigiasutuste omavaheline ülesannete jaotus ja avalikkuse ühtne teavitamine[7].
Kuressaare veekriis (2023)[muuda | muuda lähteteksti]
7. mail 2023 algas Saaremaal Kuressaares joogivee saastumise tõttu E. coli bakteri nakkuspuhang. Haigestumisjuhtumite esinemise tõttu võttis Kuressaare Haigla 7. mail ühendust Terviseametiga, kus juhtumist anti teada Terviseameti staabivalvele. Olukorra lahendamiseks otsustati käivitada kriisistaap. Peamisteks kriisijuhtimise tegevusteks oli hoiatada avalikkust joogivee saastumise kohta, mida tehti ohuteavituse sõnumi teel, ning viia läbi epidemioloogiline uuring nakkuse leviku asjaolude väljaselgitamiseks. Kuressaare Veevärk omalt poolt alustas trassi tühjendamist ja desinfitseerimist. Kriis loeti lahendunuks, kui kolme järjestikuse päeva veeproovid olid negatiivsed ning sai uuesti joogivee kasutust lubada.[8]
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Chandrasekar, Kalpana; Selvanayagam, Karthik; Rehman, Varisha (8. august 2021). "Responsibility Finds A Way: A Typology and Framework Development Approach Towards Public Sector Crisis Management". International Journal of Strategic Communication (inglise). 15 (4): 328–356. DOI:10.1080/1553118X.2021.1872081. ISSN 1553-118X.
- ↑ Boin, Arjen; 't Hart, Paul; Stern, Eric; Sundelius, Bengt (2005). The Politics of Crisis Management: Public Leadership Under Pressure. Cambridge: Cambridge University Press.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 Penuel, K.; Statler, Matt; Hagen, Ryan (2013). Encyclopedia of Crisis Management. Thousand Oaks, California.
- ↑ 4,0 4,1 "Kriisideks valmisolek | Siseministeerium". www.siseministeerium.ee. Vaadatud 5. detsembril 2023.
- ↑ "Algab taasiseseisvunud Eesti ajaloo kõige suurem kriisiõppus CREVEX 2023 - Uudised". Päästeamet. 27. september 2023. Vaadatud 5. detsembril 2023.
- ↑ "COVID-19 PANDEEMIA KIRJELDAV ANALÜÜS JA ÕPPETUNNID" (PDF). Terviseamet. 2023. Vaadatud 6. detsember 2023.
- ↑ "Riigikontrolör Janar Holm aastaaruandes: koroonakriisi õppetunnid aidaku meid uuteks eesootavateks kriisideks valmistuda". www.riigikontroll.ee. Vaadatud 6. detsembril 2023.
- ↑ "ARUANNE SAAREMAA INIMESTELE: Kuidas lahendati Kuressaare veekriisi? | Terviseamet". www.terviseamet.ee. Vaadatud 5. detsembril 2023.