Mine sisu juurde

Korporatsioon Kaljola

Lisa lingid
Allikas: Vikipeedia
Korp! Kaljola värvitekkel ja pitsat

Korporatsioon Kaljola oli 1922. aasta 8. märtsil asutatud Tallinna üliõpilaskorporatsioon.[1] See registreeriti Tallinna Tehnikumi juures 14. detsembril 1922.[2] Korporatsiooni eesmärgiks oli "Luua tugeva distsipliini abil kindlat, lähedat, vennalikku ühendust oma liigete vahel, kasvatades neid vaimliselt, füüsiliselt kui ka seltskondiliselt ja arendades nendes kohusetunnet ning aidates neid igakülgselt oma edasiharimises, et nad peale oma stuudiumi lõppu, vennalikku ühendusse üksteisega jäädes, oma kodumaale ausatena, tublidena Eesti poegadena kasulikud võiksid olla."[3] Korporatsiooni kodukord kirjutati maha Peterburis 1913. aastal asutatud korporatsioon Rotalia algupärasest kodukorrast. [4][5]

Kaljola värvideks valiti oliivroheline-sinine-valge. Kaljola oli kolmas korporatsioon Tallinna Tehnikumi juures Leola (asutatud 16.10.1920) ja Tehnola (asutatud 23.10.1921) järel. Pärast Kaljolat loodi Tallinna Tehnikumi juures veel neljaski korporatsioon, milleks oli korp! Ugandala. Leola ja Tehnola tegutsevad veel tänapäevalgi, kuid Ugandala inkorporeerus Tartu korporatsiooni Ugala.[5] 23. mail 1929 sõlmiti korp! Leolaga kartellileping. [6]

Esimestel tegutsemisaastatel oli korporatsiooni liikmeskond üsnagi väike, mitte palju üle kümne, ning puudus oma C!Q!. Koos käidi ühes torni-toas Tallinna Tehnikumi Narva maanteel asuvas majas. Kuid Kaljola hakkas kiiresti kasvama ning varsti üüriti kesklinnas korter, liikmete arv küündis 130-ni.[4] Kõrgema tehnilise hariduse ümberkorraldamise tõttu lõpetati Tallinna Tehnikumi tegevus 1934. aastal. Samal aastal asutati Tartu Ülikooli juurde tehnika teaduskond, kus asuti ette valmistama diplomiharidusega insenere. [7] Tallinna Tehnikumi juures tegutsevad üliõpilasorganisatsioonid jäid tol ajal ilma kõrgkoolita. Valikuid oli mitu: jätkata oma tegevust Tartus, likvideeruda, liituda mõne teise korporatsiooniga või jääda Tallinna tegutsema ilma haridusasutuseta. Tehnola jätkas tegevust Tartu Ülikooli juures, Leola Tallinnas, kuid Ugandala ja Kaljola otsustasid liituda mõne vanema Tartu korporatsiooniga. [7]

7. augustil 1935 peetud koosolekul käidi välja järgmised võimalused korporatsiooni tegevuse jätkamiseks:

  1. Jätkata olemasoleva põhikirjaga kuid klubilisel süsteemil.
  2. Minna üle Tartu Ülikooli juurde.
  3. Liituda korp! Leolaga.
  4. Liituda korp! Sakalaga. [8]

Haridusreformist tingituna oli Kaljolal alles jäänud neli tegevliiget, kes õppisid Tartu Ülikoolis ning Kaljola uuesti loomine Tartus oleks käinud neile üle jõu. [4] Korp! Leolaga liitumisel nähti vähe hüvesid olevat. Korp! Sakalaga oldi peetud läbirääkimisi kuid küsimusi tekitas rangus ja erinev sisekord. [8]

Kaljola vilistlaskogu asjaajaja Viktor Jaason oli uurinud võimalust liituda korp! Rotaliaga[8], uurides selle kohta Rotalia asutajaliikme Paul Mägi käest, kes kaasas protsessi ka teise Rotalia asutajaliikme Jüri Uluotsa.[4] mõlemad asusid asja suhtes pooldavale seisukohale.[7] Inkorporeerumise küsimust asus arutama ühine komisjon, kuhu kuulusid liikmed mõlemast korporatsioonist ning peeti ühine õlleõhtu, kus osalejaid mõlemast korporatsioonist 35-40. Läbirääkimisi peeti restoranis Kuld Lõvi. [4]

9. novembril 1935 Tartus peetud Rotalia kommersil liitus Kaljola ametlikult korporatsiooniga Rotalia, inkorporeerus 35 vilistlast, 17 buršvilistlast, 9 tegevliiget ja 1 rebane[9] Korp! Kaljola ühe tingimusena lõi Rotalia Tallinna oma koondise ja muretses neile C!Q![7].

Korporatsioon Kaljola suleti siseministri resolutsiooniga 15. novembrist 1939 ja likvideerimiskomisjoni üleskutse avaldati Riigi Teataja Lisas 20. veebruaril 1940[10].

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ A ja O taskuteatmik Eesti. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2007. Lk 287
  2. ↑ Toomas Hiio. Vivat Academia. Üliõpilasseltsid ja -korporatsioonid Eestis. Tartu 2012. Lk 478.
  3. ↑ Korporatsioon Kaljola Põhikiri. Rahvusarhiiv. EAA.1756.1.2
  4. 1 2 3 4 5 Jaason, Viktor (1981). Korporatsioon Rotalia 1913 - 1944. New York: Rotalia Kirjastustoimkond. Lk 212 - 213.
  5. 1 2 Pedak, Johannes (1981). Korporatsioon Rotalia 1913-1944. New York: Rotalia Kirjastustoimkond. Lk 211.
  6. ↑ Korporatsioonide "Leola" ja "Kaljola" vaheline kartellleping. Rahvusarhiiv. EAA.1756.1.3
  7. 1 2 3 4 Pedak, Johannes (1962). "Korporatsioonidest väljaspool Tartu Ülikooli". Meie Side (1/2): 7.
  8. 1 2 3 Korralise konvendi koosolekute protokollide raamat.  Rahvusarhiiv. EAA.1756. 1. 4
  9. ↑ Korporatsioon Rotalia on 90-aastane. Estonian World Review. 19.12.2003
  10. ↑ https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:379223/325971/page/3 nr. 187.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Korporatsioon_Kaljola&oldid=7073860"