Kompositsiooniõpetus

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel on muusika mõistest. Kujutava kunsti mõiste kohta vaata artiklit Kompositsiooniõpetus (kunst)

Kompositsiooniõpetus (saksa keeles Satzlehre, ka Kompositionslehre, soome keeles satsioppi) on muusikaõpetuse osa, paljudes muusikaõppeasutustes eraldi õppeaine, mille eesmärk on tutvuda, mõista ja ise kirjutades matkida erinevate muusikaliste faktuuride loomist, muusikastiilidega seotud kompositsioonimeetodite valdamist ja stiile endid.

Kompositsiooniõpetuse algseks tähenduseks oli 'muusikat seada' (setzen), mis muutus aktuaalseks 16.-17. sajandil, kui hakati 'seadma' (absetzen) tabulatuure ning 'lahti kirjutama' (aussetzen) figuratiivset bassipartiid. Mõiste 'Satz' või 'Tonsatz' tänapäevases tähenduses kui 'faktuur' ilmub saksa keelekasutusse 18. sajandil, tähendades muusika seadmise tehnikat.

Johann Gottfried Walther defineerib oma muusikaleksikonis (Musicalisches Lexikon, 1732) sõna 'Satz' kui fuugat või muud väljatöötlust (ein Satz zu einer Fuge, oder andern Ausarbeitung), mõeldes sõnaga 'Satz' ühtlasi ka fuuga teemat.

Heinrich Christoph Koch annab oma muusikaleksikonis (Musikalisches Lexikon, 1802) neli määratlust, mis laiendavad sõna 'Satz' algset tähendust: 'Satz' on

1. "muusikateose algelement, mis endas ja ise väljendab teose kogu mõtet." Koch nimetab seejuures teose osa ulatuslikumaid lõike peapartiiks (Hauptsatz) ehk teemaks ning kõrvalpartiideks (Nebensatz) ning teema väiksemaid jaotusi 'sissejuhatuseks' (Absatz) ja 'lõpupartiiks' (Schlusssatz), mis tänapäevases mõttes tähendaksid perioodi, mis koosneb kahest fraasist, millest esimene lõpeb mittetäieliku kadentsiga ning teine lõpetab muusikalise mõtte toonikas;
2. "peapartii kui terviku erinevate üksikelementide seosed", mis tänapäevases mõttes tähendaks teemade rühma kontseptsiooni;
3. "teose osa" ehk tsüklilise heliteose iseseisev sektsioon
4. "muusikateose grammatiline konstruktsioon", mis hõlmab muuhulgas nii harmooniat kui ka kontrapunkti.

Vaid viimane määratlus viitab Kochil mõiste algsele muusika seadmise õpetusele (Satzlehre) või kunstile (Setzkunst). Kochi jaoks olid "seadmise kunst" (Setzkunst) ja kompositsioon (Komposition) sünonüümid.

Tänaseks on sõna 'Satzlehre' saanud eelkõige tähenduse kui 'kompositsiooniõpetus' (Kompositionslehre), mille raames ei õpetata mitte heliloomingut, vaid muusika kirjutamist erinevate muusikateoreetiliste distsipliinide, nagu harmooniaõpetuse , kontrapunkti, vormiõpetuse ja alates 19. sajandist lisandunud orkestratsiooni (Instrumentationslehre) kaudu.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]