Mine sisu juurde

Koit (Tõnis Mägi)

Allikas: Vikipeedia

"Koit" on Eesti muusiku ja helilooja Tõnis Mäe kirjutatud isamaaline laul, mis sündis 1988. aasta septembris.

Seda Tõnis Mäe laululoomingu tippteoste hulka kuuluvat laulu on nimetatud ajastu hümniks.

Autor esitas laulu esimest korda oma kontserdi lisaloona Tartu Ülikooli aulas 1988. aasta novembris.[1]

Laulu saamislugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Tõnis Mägi on meenutanud, et 1988. aastal, Eesti iseseisvuse taastamise eelsel ärkamisajal, oli õhustik poliitiliselt laetud ja ühiskond emotsionaalselt väga vastuvõtlik. See inspireeris loojaid looma ning ka Tõnis Mäe jaoks oli see loominguliselt väga viljakas aeg. Just sel aastal oli valminud tema laul "Palve", mis rahvale väga meeldis ning motiveeris looma uusi, veel vägevama jõuga teoseid.

Laulu "Koit" meloodiakäikude ja teksti ülesehituse idee tuli tal ühel septembrikuisel päeval Pärnus Endla teatrihoone fuajees, kus ta abikaasa Laine Mäge teatriproovist oodates klaveril improviseeris. Ehkki boolero rütmi lool siis veel polnud, tundus viis olevat nii meeldejääv, et Mägi ei kiirustanud seda kohe sealsamas kirja panema. Juba õhtuks oli laul siiski peast pühitud. Küll aga meenus see talle mõne päeva pärast, kui ta Tartus Vanemuise mäest alla kõndides iseenda sammude rütmi tunnetas. Kohemaid tormas ta Vanemuise teatrimajja, kus palus endale tuua noodipaberi, ning pani loo alguse nii nootides kui ka esialgsete sõnadega kirja, lisades tähtsa märkuse: "boolero rütmis". 2015. aastal saadi kinnitust, et see viierealine noodimustand on Tartu Linnaarhiivis kultuuriloolise ürikuna tallel.[2]

Paar päeva hiljem (septembris 1988) salvestas Tõnis Mägi selle laulu stuudios vaid kahest pillimehest (klahvpillimängija Aare Põder ja trummar Andrus Vaht) koosneva ansambli saatel.[3]

Kahe värsirea muutmine

[muuda | muuda lähteteksti]

2006. aastal kirjutas Mägi viimase salmi kaks rida uuesti, kuna tema hinnangul oli Eestis võim rahvast võõrandunud. Senised lõpusõnad olid

"Laul, me võidulaul, kõlama see jääb,
peagi vaba Eestit sa näed!"

Vähendamaks laulu lõpu eufoorilisust ning suurendamaks skepsist, kirjutas ta uuteks sõnadeks:

"Laul, me võidulaul: kas kõlama see jääb?
Kuhu, vaba Eesti, sa läed?"[4]

"Koit" Eesti laulupidudel

[muuda | muuda lähteteksti]

1993. aasta noorte laulupeol kõlas Tõnis Mäe "Koit" koguni kolm korda järjest: algul orkestri esituses ühendkooride lavaletulekulauluna ja seejärel kaks korda Tõnis Mäe enda soleerimisel. Ühendkoore, orkestrit ja saateansamblit dirigeeris Jüri Rent. Vihmasajust hoolimata võeti laul vastu suurte ovatsioonidega, publik austas lauljaid ja laulu autorit püstiseismisega.[5]

Alates 1994. aasta üldlaulupeost on mitut järgmistki üldlaulupidu raaminud kaks "Koitu": laulupeo avamisel on kõlanud ühendkooride esituses Mihkel Lüdigi "Koit" ja laulupeo finaalis Tõnis Mäe "Koit".[6]

"Koit" muudel suurematel avalikel üritustel

[muuda | muuda lähteteksti]

Laulu kasutamine poliitilise ja ideoloogilise tööriistana

[muuda | muuda lähteteksti]

Kui 1980. aastate lõpul mängis laul "Koit" suurt rolli ühiskonna kultuurilise ühtekuuluvustunde tekitamisel, siis 21. sajandi alguses on seda laulu püütud kasutada nii poliitiliste kui ka kultuuriäärmuslike sõnumite võimendamiseks. Näiteks esitati seda laulu 2006. aastal presidendivalimiste eel Toomas Hendrik Ilvese kui Sotsiaaldemokraatliku Erakonna presidendikandidaadi toetuskontserdil ja 2019. aastal EKRE tõrvikurongkäigus. "Koidu" kasutamist poliitilisel eesmärgil on politoloogid (nt Mari-Liis Jakobson) ja teatriteadlased (nt Hedi-Liis Toome) tõlgendanud uusnatsionalismi ja ka uusliberalismi tööriistana.[12]

Tunnustusavaldused

[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti lemmiklaul

[muuda | muuda lähteteksti]

2009. aasta 24. mail valisid Eesti elanikud TV3 otsesaates "Eesti otsib lemmiklaulu" "Koidu" lauluvõistluse võitjaks. Saates esitas laulu Oliver Timmusk Tartu Akadeemilise Meeskoori saatel.[13]

2017. aasta konkursil "Saja aasta laul" pälvis laul "Koit" teise koha.[14]

"Koit" Euroopa Liidu laulikus

[muuda | muuda lähteteksti]

2024. aasta novembris valmis üheksa-aastase töö tulemusel Euroopa Liidu esimene laulik "EU Songbook", mis sisaldab 164 laulu: 6 igast Euroopa Liidu liikmesriigist. Laulud valiti välja rohkem kui saja muusikaorganisatsiooni ja konservatooriumi ning avaliku hääletuse abiga. Eesti Kooriühingu, Eesti Muusikaõpetajate Liidu ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia välja pakutud kandidaatlaulude seast jõudsid hääletuse otsusel lauluraamatusse Eestit esindama Tõnis Mäe laulud "Koit" (sõnade autor Tõnis Mägi) ja "Palve" (sõnade autor Villu Kangur). Neli ülejäänud eesti laulu on "Tuulevaiksel ööl" (Jaan Tätte), "Põhjamaa" (Ülo Vinter, Enn Vetemaa), "Kungla rahvas" (Karl August Hermann, Friedrich Kuhlbars) ja "Rongisõit" (Gustav Ernesaks, Ellen Niit).

Laulud on laulikus nii originaal- kui ka inglise keeles. Eestikeelsed laulusõnad on inglise keelde tõlkinud Doris Kareva.[15]

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]