Koila Nailatikau
Koila Nailatikau
| |
|---|---|
 Nailatikau 2014. aastal
| |
Adi Koila Mara Nailatikau on Fidži jurist, kes on töötanud diplomaadi ja poliitikuna. Ta oli ka Fidži presidendi Ratu Epeli Nailatikau abikaasana aastatel 2009–2015 Fidži esimene leedi .
Perekond[muuda | muuda lähteteksti]
Arieta Koila Josephine Mara on sündinud 1953. aastal. Tema isa Ratu Sir Kamisese Mara (1920–2004) oli Tui Nayau ( Lau saarte kõrgeim juht) ja oli Fidži esimene peaminister (1967–1992, välja arvatud korraks 1987. aastal) ja hiljem president ( 1993–2000) ja teda peeti tänapevase Fidži asutajaks . [1] Tema ema Ro Lady Lala Mara (1931–2004) kandis Roko Tui Dreketi ehk Burebasaga konföderatsiooni ülima pealiku tiitlit. 1979. aastal lõpetas Adi Koila Somerville'i kolledži üliõpilasena Oxfordi ülikooli välisteenistuse programmi.
1981. aastal abiellus Adi Koila Ratu Epeli Nailatikauga. Teise põhiperekonna järglane Ratu Epeli (sünd. 1941) määrati pärast silmapaistvat karjääri 2009. aastal Fidži presidendiks sõjaväe toetatud režiimi poolt, täites 1980. aastatel mitmel viisil Fidži kuninglike sõjaväejõudude komandöri, ülemkomissarina (sünd. suursaadik Rahvaste Ühenduse riikides) Ühendkuningriigis 1990. aastatel, asepeaminister aastatel 2000 ja 2001 ning lõpuks esindajatekoja spiiker aastatel 2001–2006; Fidži parlament on üks väheseid seadusandlikke organeid maailmas, kus mehel ja naisel on olnud samaaegne parlamendikarjäär.
Adi Koilal ja Ratu Epelil on kaks last: poeg Kamisese (nimetatud Adi Koila isa järgi) ja tütar Litia .
Karjäär[muuda | muuda lähteteksti]
Pärast diplomaaditeenistust 1980. ja 1990. aastatel valiti Adi Koila 1999. aastal Esindajatekotta Kristlik-Demokraatliku Alliansi kandidaadina, esindades Lau Fidži kogukondlikku valimisringkonda, mida varem olid nii tema isa kui ka tema isa. vend, Ratu Finau Mara . Hiljem ametisse nimetatud koalitsioonikabinetis sai Adi Koilast turismiminister.
Adi Koila valitsuskarjäär lõppes ootamatult 19. mail 2000, kui võimu haaras indofidžilaste kohalolekule valitsuses vastu seisnud äärmuslik Fidži natsionalist George Speight, kes röövis peaminister Mahendra Chaudhry ja suurema osa valitsuskabinetist. sealhulgas Adi Koila ja sundides tema isa presidendi kohalt tagasi astuma. [2] Koos pantvangikaaslastega hoiti Adi Koilat vangistuses 56 päeva, kuigi ta vabastati korraks 1. juunil, et osaleda matustel tingimusel, et ta ühineb kohe teiste vangidega. Riigipöörde poliitiliste rahutuste periood. Demokraatia taastati 2001. aastal ja Lau provintsinõukogu valis Suure Pealike Nõukogu nimel Adi Koila täitma ühte neljateistkümnest senati kohast, mis olid reserveeritud Fidži põhiesindajatele. Ta mängis aktiivset rolli Senati privileegide komitee esimehena ja Senati välissuhete komitee liikmena.
Poliitikas asus Nailatikau prostitutsiooni legaliseerimise ettepanekutele tugevalt vastu. Senati arutelul 30. mail 2003 hoiatas ta, et kutsus üles astuma karmile vastuseisu seksiturismi vastu, öeldes, et see on üks seksuaalse ärakasutamise vorm ning see toob kaasa laste ahistamise ja pedofiilia juhtumite sagenemise. "Kui me turismi reklaamime, peaksime ka oma inimesi harima turismi kõrvalmõjuna toimuvat tähelepanelikult valvel hoidma," ütles ta. Nailatikau nõudis "maksimaalset karistust" nendele, kes sellistele rikkumistele kaasa aitasid. Kahtledes abielukohustuse, vanemliku autoriteedi ning vanavanemate ja lastelaste vaheliste suhete alandamise üle, süüdistas ta kasvavas kuritegevuses pereväärtuste lagunemist.
7. detsembril 2005 kutsus Nailatikau üles looma sõjaväe egiidi all "riiklikku noorteteenistust", et aidata vähendada tööpuudust. Noored õpiksid enesedistsipliini ja saaksid koolituse karjääriks, näiteks inseneritööks, mis võimaldaks neil hiljem vabatahtliku ja tasustatud töö kaudu ühiskonda panustada, tsiteeris Fiji Live uudisteteenus.
Pärast riigipööret[muuda | muuda lähteteksti]
Pärast tema isa kukutanud riigipööret ja valitsust, kus ta oli minister, kritiseeris Adi Koila otsekoheselt Qarase valitsuse käitumist mässus osalenud isikute vastutusele võtmisel, süüdistades valitsust leebe ülesnäitamises selle toimepanijate suhtes ja tundlikkus oma ohvrite suhtes. Ta kritiseeris ka seda, mida ta peab valitsuse jõupingutusteks edendada rahvuslikku "leppimist", ilma et oleks põhjalikult käsitletud tehtud ülekohut.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "Fiji's 'founding father' dies" (Briti inglise). 19. aprill 2004. Vaadatud 26. mail 2022.
- ↑ Sydney, Christopher Zinn in (20. mai 2000). "Fiji's leaders held hostage in 'ethnic' coup". the Guardian (inglise). Vaadatud 26. mail 2022.