Kohaliku omavalitsuse arengukava

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel on kohaliku omavalitsuse arengukavast; on ka kohaliku omavalitsuse üksuse arengukava

Kohaliku omavalitsuse üksuse arengukava (inglise keeles municipality development plan) on seaduse alusel kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud operatiivjuhtimise dokument, mis on suunatud kohaliku omavalitsuse poolt hallatava territooriumi tasakaalustatud pikaajalise arengu ja heaolu arendamisele.

Eesmärk[muuda | muuda lähteteksti]

Arengukava loomise eesmärgiks on kohalike teenuste kvaliteedi parandamine ning kodanike kaasamine otsustusprotsessi, tagamaks omavalitsuse efektiivsuse[1]. Arengukavaga üritatakse luua sotsiaalselt ja majanduslikult elujõulist ning looduskeskkonnaga tasakaalus kogukonda. Arengukava on vahend suhtlemiseks ja läbirääkimisteks partneritega väljaspool omavalitsust.[2] Hästi koostatud kohaliku omavalitsuse üksuse arengukava võimaldab teadvustada olukorda kohalikus omavalitsuses, edendada üksikisikute, gruppide ja organisatsioonide tegevust, selgitada välja eri osapoolte huvid ning leida viise nende huvide tasakaalustamiseks. Lisaks võimaldab hästi koostatud arengukava sätestada kohaliku omavalitsuse arengusuunad ning soovituslikud saavutatavad eesmärgid ja ülesanded, korrastada omavalitsuse juhtimisstruktuuri, muuta koostöö kogukonnas võimekamaks, anda impulsse teistele arengukavandamise tasemetele – regionaalne, riiklik ja rahvusvaheline – ja aidata kaasa potentsiaalsete investorite ja koostööparnerite kaasamisele. Arengukava kõige kokkuvõtlikum eesmärk ongi luua omavalitsuse positiivne foon ja maine, tagada arengukavandamise järjepidevus ning kohaliku omavalitsuse üksuse integreeritus riigi arengusse.[3]

Õiguslik olemus ja reguleerimispiirkond[muuda | muuda lähteteksti]

Valla või linna arengukava ei ole õigusakt ega sisalda õigusnorme. Arengukava määrab erinevate eesmärkide saavutamise järjekorra ja võimaluse korral ka ajakava. Kohaliku omavalitsuse üksuse arengukava on valla või linna organite igapäevane töödokument ning valla- ja linnaelanike suhtlusvahend valla- või linnaorganitega.[4] Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse[5] (edaspidi: KOKS) § 8 lõike 1 punktile 5 on valla ja linna põhimääruses sätestatud valla või linna arengukava ja eelarve koostamine. Valla ja linna põhimäärused on vastavalt KOKS § 7 lõikele 1 õigustloovad aktid, sest need avaldatakse sama sätte lõike 5 kohaselt Riigi Teatajas. Volikogu õigusaktid kehtivad selle omavalitsusüksuse haldusterritooriumil (KOKS § 7 lg 3). Seega kehtib ka põhimäärusele allutatud arengukava reeglina omavalitsusüksuse haldusterritooriumil.Vald ja linn võivad kokkuleppe alusel koostada mõne valla või linna territooriumi osa kohta või mõne konkreetse tegevusvaldkonna arendamiseks täiendava arengukava.[6] Täiendavad arengukavad peavad olema kooskõlas arengukavaga ning peab ühtlasi arvestama ka valla ja linna üldplaneeringut.[7]

Seos muude kohaliku omavalitsuse üksuse dokumentidega[muuda | muuda lähteteksti]

Kohaliku omavalitsuse arengukava tuleb käsitada kui keskset osa valla või linna arengudokumentide süsteemis.[8] Kohaliku omavalitsuse arengudokumendid moodustavad tervikliku süsteemi ja nendes kirjapandu peab omavahel olema kooskõlas.[9] Eelarvestrateegia on arengukavast tulenev selgitustega finantsplaan ning see on kas arengukava osa või iseseisev dokument (KOKS § 371 lg 1). Arengukava ja eelarvestrateegia on aluseks kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve koostamisel, kohtotsuste võtmisel, varaga tehingute tegemisel, investeeringute kavandamisel ja investeeringuteks toetuse taotlemisel (KOKS § 371 lg 2). Kui arengukava muudetakse ning sellega kaasneb mõju eelarvele, tuleb eelarvestrateegia viia arengukavaga kooskõlla (KOKS § 371 lg 3).

Arengukava koostamine[muuda | muuda lähteteksti]

Nõuded arengukavale[muuda | muuda lähteteksti]

Arengukava tuleb läbi arutada perioodiliselt ning võimalikult laia isikute ja huvirühmade ringiga. Arengukavas on kajastatud prioriteetide ja võimaluste muutumine, mis tagab arengukava usaldusväärsuse. Arengukava usaldusväärsuse tagab ka selle järgimine ning selle võimatuse korral tuleb algatada arengukava muutmine.[4]

Arengukava koostamine, menetlemine, vastuvõtmine ja avalikustamine[muuda | muuda lähteteksti]

Valla- või linnavolikogu kehtestab määrusega arengukava koostamise korra.[10] Volikogu võib volitada valla- või linnavalitsust kehtestama määrusega arengukava koostamise korra (KOKS § 372 lg 2) ning arengukava peab hõlmama iga aasta 15. oktoobri seisuga vähemalt nelja eelseisvat eelarveaastat (KOKS § 372 lg 3). Valla- või linnavalitsus koostab arengukava ning esitab vastuvõtmiseks valla- või linnavolikogule (KOKS § 372 lg 4). Valla- või linnavalitsus korraldab omakorda avalike arutelude kaudu kõigi huvitatud isikude kaasamise arengukava koostamisse (KOKS § 372 lg 5). Seejärel avalikustab valla- või linnavalitsus arengukava eelnõu valla või linna veebilehel vähemalt kaheks nädalaks (KOKS § 372 lg 6). Valla- või linnavolikogu kinnitab arengukava määrusega hiljemalt 15. oktoobriks ning arengukava peab olema vastu võetud enne eelseisva aasta eelarve vastuvõtmist (KOKS § 372 lõige 7). Arengukava ja selle menetlusdokumendid avaldatakse valla või linna veebilehel seitsme tööpäeva jooksul arvates arengukava vastuvõtmisest (KOKS § 372 lg 8). Valla või linna arengukava vastuvõtmine ning muutmine kuulub volikogu ainupädevusse (KOKS § 33 lg 1 punkt 7). Juhul kui muudetakse varasemat arengukava, tuleb selle kohta teha otsus, mis kajastab varasema arengukava muutust.[11]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]