Kodutütarde Järva ringkond
Kodutütarde Järva ringkond on Eesti Kaitseliidu allorganisatsiooni Kodutütarde piirkondlik organisatsioon, mis tegutseb Järva maakonnas. [1]
Kodutütred peavad oma sünnipäevaks 19. jaanuari 1932, mil tollane Kaitseliidu ülem kindralmajor Johannes Roska (Orasmaa) kinnitas nende organisatsiooni põhimäärused (põhikirja). Eesti noorte organiseerimine Kaitseliidu juurde oli aga alanud juba varem esimeste noorkotkaste rühmade tekkimisega. Kaitseliidu Vanematekogu oli kinnitanud Noorte Kotkaste organisatsiooni põhimäärused juba 27. mail 1930. Nüüd oli aeg küps Naiskodukaitse poolt kureeritava tütarlaste organisatsiooni loomiseks. [2]
Kaitseliidu Järva maleva peres on Kodutütarde Järva ringkond noorteorganisatsioonidest taasloodud kõige hiljem, seega võivad Kodutütred end lugeda maleva pesamunaks. Samas saavad need pesamunad uhkusega tõdeda, et just Kodutütarde ridadesse kuulub praegu Kaitseliidu Järva malevas arvuliselt kõige enam noorliikmeid. Säravkollase tuttmütsiga tüdrukuid tuntakse kõikjal üle Järvamaa. [3]
Taasloomise lugu sai eeltõuke 1994. aasta algul. Mõned kuud varem oli taas tegevust alustanud Noorte Kotkaste Järva malev. Aktiivsemad tüdrukud hakkasid koos poistega käima noorkotkaste koosolekutel ja neid võlus see põnev maailm, mille nad Kaitseliidu Järva maleva staabis avastasid. [3]
Aprillis 1999. aastal alustas Kaitseliidu Järva malevas tööd noorteinstruktor Pille Veitma. Ta meenutab „Ega ma ei teadnudki, mida see ametikoht minult nõuab või mida mul täpselt tegema tuleb hakata. Kirjutasin avalduse, kandideerisin ja osutusin valituks. Nüüd tuli tegutsema hakata, enamasti iseenese tarkusest, sest nõu küsida polnud kelleltki.“ Koordineerides noorte tegemisi ja olles ise samal ajal tütarde ema, mõistis Pille Veitma peagi, et neiud vajavad oma organisatsiooni naiselikumate tegevuste tarbeks. Ühised üritused noorkotkastega pidid muidugi jääma. Ka Kodutütarde peavanem Anne Eenpalu toetas Järvamaal Kodutütarde ringkonna taasloomise mõtet. [3]
Kodutütarde Järva ringkond taastati 11. novembril 1999, mil Kaitseliidu aastapäeva pidulikul tähistamisel andsid maleva staabis pühaliku tõotuse esimesed kaks kodutütart: Anu Veitma ja Ele Johanson Türilt. Koolides tehti agaralt selgitustööd ja 29. aprillil 2000 võeti Väätsa kultuurimajas vastu veel 33 kodutütart ning loodi ka Türi ja Väätsa kodutütarde rühmad. Sestpeale kasvas nooruke organisatsioon jõudsalt. Siitpeale loodi rühmi juba kõikjal maakonnas ning 2001. aasta lõpuks tegutses Järvamaal kaheksa rühma ligikaudu kahesaja kodutütrega. [3]
2001. aasta alguses sai Pille Veitma, kes seni oli vedanud nii noorkotkaste kui ka kodutütarde tegevust, endale paarilise. Vastloodud ametikohale asus Kodutütarde noorteinstruktorina tööle Mare Hendrikson. Ta on selles ametis praeguseni, staaži juba pea kakskümmend kaks pikka aastat.
Mare Hendrikson meenutab „Tulin tööle, kuid ega ma organisatsioonist sisuliselt midagi ei teadnud. Kõik oli uus, tundmatu, tegelikult ma lausa kartsin relvi ja sõjamehi. Arvasin, et ega ma kauaks Kaitseliitu ei jää. Alustasin õppimist nullist. Kui ma esimesel päeval oma uuel ametikohal laua taha maandusin ja end asjadega kurssi hakkasin viima, selgus, et peavanem Anne Eenpalu oli käinud juba eelnevalt Paide ühisgümnaasiumis organisatsiooni tutvustamas. Kuna huvilisi oli, sündis ka kohe Väikeste Päikeste rühm. Vabatahtlikku noortejuhti ma kohe leida ei suutnud ja nii jäid tüdrukud minu juhtida.“ [3]
Peavanem Anne Eenpalu õhutusel võttis Lehtse rühma rühmavanem Monika Läänemägi enda kanda esimese Kodutütarde Järva ringkonnavanema kohustused. Ta esindas ringkonda üleriigilistel üritustel, vahendades teavet, mida peavanem Anne Eenpalu neil kokkusaamistel jagas. 2004. aastal toimus ringkonnas esimene nii-öelda võimuvahetus. Senine ringkonnavanem Monika Läänemägi andis ameti üle Siiri Sitskale. [3]
2004. aastal alustas tööd ka esimene ringkonna juhatus. Sellesse kuulusid ringkonnavanem Siiri Sitska, tema abi oli Ambla rühmavanem Tiina Laumets, noorteinstruktor Mare Hendrikson, kes oli samal ajal ka Paide Päikeste rühmavanem, Roosna-Alliku rühmavanem Tiiu Väli ja Türi Pääsukeste rühma vanem Terje Albert. Siiri Sitska oli ringkonnavanema ametis pea üksteist aastat. 2015. aasta märtsis valiti sellele ametikohale noor ja tegus Järva-Jaani rühmavanem Tene Metsma, kes oli ringkonnavanem 3 aastat. 2018. aastal asus Metsma Naiskodukaitse Järva ringkonna instruktori ametisse ja andis ringkonnavanema ameti üle Gerly Leitile, kes on ametis tänaseni. [3]
Järva ringkonna auliikmed[muuda | muuda lähteteksti]
Auliikme staatus on antud kahele isikule. Esimene auliikme nimetus anti tollasele Järva maavanemale Tiina Orastele Kodutütarde Järva ringkonna juhatuse otsusega 10. septembrist 2012. aastal silmapaistva toetuse eest organisatsioonile ja kodutütarde kaasamise eest kogu Järvamaal mitmesugustesse tegevustesse. [3]
Teiseks auliikmeks sai 2020. aastal Kodutütarde endine peavanem Angelika Naris. Järva ringkonna juhatus nimetas Narise auliikmeks, sest ta on rõõmus, sõbralik ja alati olnud ringkonna toetaja, aitaja ja suunaja.
Igal rühmal oma nägu[muuda | muuda lähteteksti]
2023. aasta septembri seisuga on Kodutütarde Järva ringkonnas 344 kodutütart ja 16 rühma. Rühmade juures tegutseb 24 noortejuhti, neile on abiks üheksa toetajaliiget ja kaks auliige. [2]
ALBU RÜHM[muuda | muuda lähteteksti]
Albu rühmaesimene üritus – suvelaager – toimus 2013. aasta suvel. Esimese rühmavanemana tegutses Tiina Kask, tema järel asus samasse ametisse Triin Rannu. Rühmavanema abiks on Sirle Gunin ja selle rühma endine kodutütar Kaarin Rannu. Tüdrukuid on rühmas 15.
ARAVETE RÜHM[muuda | muuda lähteteksti]
Aravete rühma esimesed kaheksa tüdrukut andsid tõotuse 4. juunil 2014. aastal, kuid selleks ajaks oli koos käidud ja tarkusi omandatud juba pool aastat. Praegu kuulub rühma 29 liiget. Rühm tegutseb Aravete koolimaja juures. Rühmavanem on loomisest alates Maili Antons. Alates 2023. aastast on rühmavanema abi Marje Toomemägi.
IMAVERE RÜHM[muuda | muuda lähteteksti]
Imavere rühma esimesed tüdrukud andsid tõotuse 2016. aasta maakaitsepäeval. Praegu kuulub rühma 29 liiget. Imavere rühm rühmavanem on alates 202.3 aastast Gerly Lehtmets ja tema abi Liisi Bäärt. Kuna Imavere rühma rühmavanemaid on elu lennutanud Imaverest eemal, siis oli vahepeal rühma tegevus vaikne, aga nüüd kui tuli uus rühmavanem kogub jälle jõudu ning nende põnevad tegemised ja oma traditsioonide taaselustamine seisab jälle ees.
JÄRVA-JAANI RÜHM[muuda | muuda lähteteksti]
Järva-Jaani rühm Jaanililled alustas tegevust 2011. aastal ja rühmavanem oli Anni Kasemägi. Esimesed seitse Järva-Jaani kodutütart võeti vastu Koerus pidulikul koondusel. Praegu kuulub rühma 20 kodutütart. Aastal 2012 sai rühmavanemaks Tene Metsma ja tema abiks Külliki Tamm. Alates 2023. aastast on rühmavanem Ülle Jääger ja endisest rühmavanemast Metsmast sai tema abi.
KOERU RÜHM[muuda | muuda lähteteksti]
Rühm tegutseb alates 13. detsembrist 2001 Koeru keskkooli juures. Aegade jooksul on rühma tegevuses osalenud 300–400 tüdrukut. Praegu kuulub rühma 51 kodutütart. Koeru on Järvamaa üks suuremaid rühmi. Sel sajandil on rühma juhtinud järjepidevalt Kirsika Ilmjärv, 2014. aasta sügisest on tema abina ametis Merle Urbanus. Nüüdseks on Ilmjärv esimeste kodutütarde lapsed ka ise juba kodutütred või noorkotkad.
KOIGI RÜHM[muuda | muuda lähteteksti]
Rühm alustas tegevust kuue tüdrukuga 2010. aastal. Algul võtsid kõik rühma liikmed innukalt tegevusest osa, kuid järelkasvu polnud tulemas ja nii hakkasid toonasedki liikmed vaikselt eemale jääma, lahkus ka tollane rühmavanem. 2015. aastal leidsid tüdrukud ise uue rühmavanema Saima Kamsi, kelle nad oma tegemistesse kaasa tõmbasid ja organisatsiooniga liitsid. Saima Kamsi eestvedamisel on rühm jälle aktiivselt tegutsema hakanud. Praegu on rühmas 21 rõõmsameelset kodutütart.
LEHTSE RÜHM[muuda | muuda lähteteksti]
Rühmavanem oli alguses Moonika Läänemägi. Lehtse rühmale pandi alus jaanuaris 2000, mil Tallinnas Kodutütarde organisatsiooni 68. aastapäeva tähistamisel võeti vastu kolm esimest kodutütart: Ragne Krupenenkov, Kristlin Läänemägi ja Kätlin Vait. Nemad tegid kodukohas aktiivselt selgitustööd ja mais 2000 kasvas rühm kaheteistliikmeliseks. Rühma tegevus hääbus tasapisi pärast Lehtse aleviku liitumist Lääne-Virumaaga ja 2011. aastal rühma tegevus lõpetati. 2019 aastal taaselustati rühm ja rühmavanemaks sai endine kodutütar Kristlin Läänemägi. Praegu on nimekirjas 3 tüdrukut kuid tõotuse andmist ootavad 11 kandidaati.
PAIDE PAEPIIGADE RÜHM[muuda | muuda lähteteksti]
Paepiigade rühm loodi 1. juunil 2000 Paide gümnaasiumi traditsioonilises Matsimäe suvelaagris. Kohal oli Kodutütarde peavanem Anne Eenpalu, kes riietas tüdrukud vormidesse ning seal ligi saja laagrilise juuresolekul tüdrukud tõotuse andsidki. Rühmavanemaks hakkas ühe värske kodutütre ema – Siiri Sitska, kes on ametis praeguseni. Praegu kuulub rühma 22 tüdrukut, aga aastate jooksul on rühma kuulunud kaugelt üle saja tüdruku, kes on eri vanuses, kuid alati omavahel sõbrad.
RÜHM PAIDE PÄIKESED[muuda | muuda lähteteksti]
Rühm alustas 2001. aastal ning kogu selle aja on tegutsetud Paide ühisgümnaasiumi juures. Liikmeid on praegu 22. Algusaastatel oli tõsine murekoht rühmavanema leidmine ja rühma juhendas mitmeid aastaid KT Järva ringkonna instruktor Mare Hendrikson. Aastate jooksul on rühmal olnud erinevaid juhte, kuidrühmavanemaks on tagasi jõudnud Mare Hendrikson ja tema abiks on nüüd endine kodutütar Annabel Anton.
PAIDE VÄIKSED PÄIKSED[muuda | muuda lähteteksti]
Paide väksed päiksed on Järva ringkonna kõige uuem rühma, mis loodi mais 2023. Rühmavanem on Terje Peets ja tema abideks Kaidi Paulson ning Kerli Mikk. Hetkel ametlikult rühmas liikmeid ei ole, sest kandidaadid ootavad tõotuse andmist.
KT PETRA (PEETRI RÜHM)[muuda | muuda lähteteksti]
Peetris on kodutütred tegutsenud alates 2009. aastast. Sügisel käisid esimesed tüdrukud Koerus matkamängul, neile meeldis ning see kogemus ajendaski looma päris oma Kodutütarde rühma. Alustati nelja tüdrukuga. Aastate jooksul on rühm tasapisi suurenenud, praegu kuulub Peetri rühma 30 kodutütart. Algusest oli rühmavanem Kaidi-Ly Välb. 2013. aasta kevadel sai ta endale abi Eve Orlovski, kes onhetkel (2023 aasta seisuga) rühmavanem. Aastal 2022 pärjati Orlovski Järva ringkonna. aasta noortejuhi tiitliga.
RETLA RÜHM[muuda | muuda lähteteksti]
Rühm tegutseb rühmavanem Sirje Kipsi käe all alates 2008. aasta detsembrist. Alustati kümne tüdrukuga ja praegu kuulub rühma 23 kodutütart. Väga populaarsed on oma rühma laagrid. Retla rühma eripäraks on olnud tugevad laulutüdrukud. Nad on osalenud üleriigilises laululaagris ja esinenud Kodutütarde kooris Estonia kontserdisaalis. Kips pärjati Järva ringkonna aasta pärli tiitliga 2022. aastal.
ROOSNA-ALLIKU RÜHM[muuda | muuda lähteteksti]
2023 aastal on Roosna-Alliku rühma kodutütarde arv 16. Kahjuks on hetkel rühm ilma juhita. Tüdrukuid hoiab koos rühma kodutütar Ritti Põder, teda toetab Peetri rühmavanem Eve Orlovski. Roosna-Alliku kodutütred on osalenud paljudes laagrites, pidanud rühmakoondusi, käsitööpäevi ja kokandustunde.
TÜRI RÜHM[muuda | muuda lähteteksti]
Hetkel kuulub Türi rühma 16 kodutütart. Alates 2016. aastast on rühmavanem Gerly Leit ja tema abi Kaili Pass. Koos käiakse kaks korda kuus Türi noortekeskuse ruumides. Rühm on kokkuhoidev väike sõpruskond, kes on ringkonna üritustel alati pea täies koosseisus kohal.
VÄÄTSA RÜHM[muuda | muuda lähteteksti]
Aastate jooksul on Väätsa rühm olnud liikmete arvu poolest Järvamaa suuremaid. Praegu kuulub rühma 33 liiget. Alates 2023. aastast on rühmavanem Elina Roosileht ja tema abi on Malle Hermanson. Mitmeid aastaid on Väätsa rühma kodutütred osalenud kogukonna üritusel „Väätsa Rahvamaja vaateaknad“ ja valmistanud kodutütarde teemalised vaateaknad rahvamajale.
TARBJA ORAVAD[muuda | muuda lähteteksti]
Tarbja rühm loodi veebruar 2023. Sinna kuulub 10 tüdrukut. Rühmavanem on Kai Reidak ja tema abi Leelo Jegorova. Rühm on noor ja alles kujundab oma kombeid ning traditsioone.